Igaüks, kes jälgib oma toitumist, teab, et terve inimene vajab ööpäevas umbes 2100–2600 kalorit. Info kalorite hulga kohta on olemas pea kõigil toidupakenditel. Kalorite põletamiseks või nende kogumiseks on mitmeid võimalusi ja selle kohta võib leida erinevat infot lugematutest allikatest. Kuid kas kalorid mängivad ka tegelikult meie söömiskäitumises võtmerolli?
Kõigepealt peame mõistma, et kalorite hulk väljendab seda energiakogust, mis eraldub toidu omandamisel.

Dieedimüüdid

Kõik kalorid ei ole ühesugused. Näiteks friikartulitest saadavad 1000 kalorit ei võrdu  lihast ja köögiviljadest omandatava 1000 kaloriga. Kui toitumisspetsialistid arvutavad välja nende arvates õige kalorite koguse, jätavad nad sageli tähelepanuta mitmed erinevad tegurid: toidu vanuse ja valmistamisviisi (sellest sõltub, milline osa toidust on omastatav); füsioloogilised omadused (näiteks inimesed, kelle käärsool on pikem, saavad toidust rohkem kaloreid); selle, kuidas toitu tarbitakse (näiteks valge riisi söömine söögipulkadega, mitte lusikaga, aeglustab vere glükoosisisalduse tõusu ja aktiveerib insuliini tootmist).

Geenide roll toitumises


See, kui kiiresti me energiat kulutame või rasva varume, sõltub otseselt geenidest. Neist ei olene mitte ainult kehakaal, vaid ka see, kuhu liigsed rasvad ladestuvad.
Briti bioloog John Speakman on pakkunud välja teooria nn triivivatest geenidest. Selle järgi oli kaks miljonit aastat tagasi rasva hulga geneetiline reguleerimine meie kehas palju rangem, sest kui meie esivanemad oleksid olnud hästi toitunud, muutunuks nad kiskjate jaoks liiga lihtsaks ja atraktiivseks saagiks. Seetõttu jäeti rasvumisgeenid lihtsalt kõrvale. Aja möödudes kadus vajadus kiskjate eest põgeneda ning keharasva regulatsioon nõrgenes. Mõnel inimesel aga selline geenistruktuur juhuse tahtel säilis ja nii jääb teatud osa meist saledaks ka siis, kui toitu on palju.

Sport ja kalorid

Me teame, et kalorid, mida keha ei põleta, salvestatakse rasvana. Kuid kas füüsiline aktiivsus aitab selle vastu võidelda?
Regulaarse treeningu eelised on vaieldamatud. Sellel on kasulik mõju südame seisundile ja elueale. Küsimus on ainult selles, kui intensiivselt tasub trenni teha ja kas seejuures on vaja oma vastupidavust proovile panna.
Paneb ehk muigama, aga treeningusõltuvust selgitatakse samuti geneetikaga. Mõni inimene lihtsalt on sportlik ning saab treeningprotsessist suurema naudingu.

Treenerite tavapärane soovitus on järgmine: põletage treeningul 3500 kalorit ja kaotate umbes 450 grammi rasva. Kõlab inspireerivalt, kuid teaduslikud uuringud näitavad, et see siiski päris nii ei ole.
Pealegi on kehaline aktiivsus kaalulangetamise osas näidanud oma ebaefektiivsust: ilma toitumispiiranguteta see ei tööta.
Sellegipoolest on sportimine oluline. Kuigi see ei aita liigseid kaloreid põletada, aitab see püsida tervemana. Liikumise puudumine põhjustab varast surma kaks korda suurema tõenäosusega kui rasvumine. Näiteks vaid 20 minutit kiiret kõndimist päevas vähendab istuva eluviisiga inimesel enneaegse surma riski veerandi võrra.

Sarnased osalejad

Vaata rohkem

Festivali programm

Tutvu tervisefestivali põnevate esinejate ja nende teemadega.

Mis tegurid mõjutavad meie vaimset tervist ja kuidas parandada enda enesetunnet läbi toitumise – need on vaid mõned teemad, mida saab festivalil kuulata.

Esinejate hulgas on laialt tuntud tervisenõustajaid, hinnatud spetsialiste ja praktikuid.

Nimekiri ei ole aga lõplik, sest programm täieneb pidevalt!

Vaata rohkem

SOOVITAME

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest