Krooniline stress on inimesi saatnud läbi sajandite. Stressiga puutub kokku igaüks, olenemata elukohast, soost, vanusest, ametist, sissetuleku suurusest või intellektuaalsest arengust.  

Mis on stress, miks see tekib, miks on see ohtlik ja kuidas end selle negatiivsete tagajärgede eest kaitsta? 
Väljend krooniline stress on kõnekeelde  tulnud suhteliselt hiljuti, pärast teadlase Hans Selye avastust eelmise sajandi keskel. Inimesed puutusid stressiga kokku siiski palju varem – ilmselt juba oma väljakujunemisest alates. 

Üksikasjadesse laskumata võime öelda, et stress on keha eriline reaktsioon biokeemilisi, hormonaalseid, vaimseid ja motoorseid muutusi esile kutsuva ärritaja toimele. See on geneetiline, mitte omandatud võime reageerida. Stressi tekkele kaasa aitav ärritaja võib olla vaimset, füüsilist, keemilist või muud päritolu. Stressi oluline tunnus on selle emotsionaalne komponent.  

Kroonilise stressi tunnused

Ei ole ühtegi organit, kudet ega funktsiooni, millele krooniline stress ei avaldaks hävitavat mõju. Seetõttu on kroonilise stressi tunnused nii mitmekesised ja sarnanevad sageli erinevate haiguste tunnustega. Kroonilise stressi tüüpilised sümptomid on järgmised: 

  • suurenenud emotsionaalne haavatavus, solvumine, ärrituvus, kalduvus liigsele emotsionaalsele reaktsioonile standardolukordades, ebakindlus enda ja lähedaste suhtes, üldine ebakindlus suhetes, kalduvus paanikahäiretele ning hüsteerilistele reaktsioonidele;  
  • unehäired: unetus või suurenenud unisus; 
  • füüsiline nõrkus, väsimuse suurenemine, võimetus tunda end puhanuna, positiivsete emotsioonide puudumine asjadest, mis olid varem meeldivad; 
  • seedehäired, suurenenud või vähenenud söögiisu, iiveldus, raskustunne kõhus, väljaheitehäired (kõhukinnisus, kõhulahtisus, nende kombinatsioon);  
  • mitmesugused vegetatiivsed ilmingud - suurenenud higistamine, käte värisemine, kehatemperatuuri kõikumine 
  • keha vananemisprotsessi kiirenemine: hallide juuste ilmumine või nende arvu suurenemine, kortsude teke või nende arvu suurenemine näol ja kaelal, naha elastsuse vähenemine, akne ilmumine, naha koorumine, juuste väljalangemine, küünte seisundi halvenemine; 
  • seksuaalsed probleemid - impotentsus, frigiidsus; 
  • vajaduse tekkimine või suurenemine tarvitada alkoholi, narkootikume, tubakatooteid; 
  • valu ilmnemine südamepiirkonnas, südamelöökide kiirenemise tunne, vererõhu kõikumine; 
  • peavalud, migreenihood, pearinglus; 
  • vähenenud immuunsusaktiivsus, mis põhjustab krooniliste haiguste ägenemist ja sagedasi külmetushaigusi; 
  • probleemid tähelepanu, mälu, vaimse keskendumisvõime ning loomingulise tegevusega; 
  • suurenenud tundlikkus ereda valguse ja valju heli suhtes; 
  • suurenenud füüsiline aktiivsus, tihti rahutus; 
  • psühholoogiline tardumine traumeerivates olukordades. 

Ja see ei ole sugugi täielik loetelu kroonilise stressiga seonduvatest probleemidest. Tavaliselt kujuneb kroonilise stressi taustal välja mõni ülaltoodud sümptomitest. Enamasti kaasatakse protsessi n.ö nõrk lüli, see tähendab elundid ja süsteemid, mis on kohanemisvõime lävel ning ei suuda stressi tekitatud koormusele vastu pidada. Kui kroonilise stressi põhjustajad õigeaegselt kõrvaldada, kaovad järk-järgult ka kõik stressi ilmingud, inimene hakkab taas elust rõõmu tundma. Kui aga neid ei kõrvaldata, on tagajärjeks tõsised haigused nagu suhkurtõbi, arteriaalne hüpertensioon, südame isheemiatõbi, insuldid ja kasvajad. Lisaks aitab krooniline stress kaasa keha varasele vananemisele ja eluea lühendamisele. 

Enese- ja vastastikune abi krooniline stressi puhul

Olles aru saanud kroonilise stressi tekkemehhanismist ja selle vallandamise põhjustest, on lihtne leida viise stressiseisundis inimese, sealhulgas iseenda aitamiseks. Alljärgnevalt toome välja võimalused kroonilise stressi ennetamiseks ja raviks:  

  • muutused keskkonnas, kollektiivis, suhtlusringis; 
  • enda suhtumise muutmine toimuvasse; 
  • häälestumine positiivsele, negatiivsete mõtete vältimine, heatahtlik suhtumine teistesse, optimistlik mõtlemislaad, püüdlemine õnne poole (abiks on vastavasisulise psühholoogilise, esoteerilise ja vaimse kirjanduse, isiksuse kujundamisest rääkivate raamatute ning kuulsuste elulugude lugemine, autogeenne treening, hingamisharjutused, jooga, meditatsioon ja muud sellelaadsed praktikad); 
  • püüdlemine millegi uue, ebatavalise, tundmatu, huvisid ja silmaringi avardava poole, mingi harrastusega tegelema hakkamine; 
  • oma välimusele tähelepanu pööramine, oma näoilme muutmine elavamaks ja rõõmsamaks, sirge rühi hoidmine; 
  • harjumuse tekitamine mitte võtta äri ja tööga seotud probleeme koju kaasa; 
  • tervislik toitumine, rõhuasetusega köögiviljadel, marjadel, puuviljadel, ürtidel, hapendatud piimatoodetel, kalal ja mereandidel, lisaks tume šokolaad ning banaanid (need toidud suurendavad võimet kogeda positiivseid emotsioone), loobumine mustast teest ja kohvist rohelise tee, taimsete segude ja värskelt pressitud mahla kasuks; 
  • loobumine suitsetamisest, narkootikumide tarvitamisest, energiatoonikutest, alkoholi kuritarvitamise lõpetamine;  
  • une- ja puhkuserežiimi korrastamine ja sellest kinnipidamine (täisväärtuslik uni), jalutuskäik, lõõgastav vann aromaatsete õlidega, soe piim, rahustav muusika enne magamaminekut, vajadusel lühikesed taimsete preparaatide kuurid une normaliseerimiseks (pärast arstiga nõupidamist); 
  • piisav füüsiline aktiivsus: fitness, tantsimine, liikumismängud, matkamine;  
  • suhtlemine perekonna, sõprade, sugulaste ja sõpradega - teatrite, kinode, muuseumide, näituste, kontsertide külastamine, ühine ajaveetmine veekeskustes, saunas, bowlingusaalis, ühised väljasõidud loodusesse; 
  • massaaž; 
  • vajadusel pöördumine psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhoanalüütiku poole; 
  • stressivastase toimega multivitamiinipreparaatide (koostis peab sisaldama piisavas koguses C-, B-vitamiini ja magneesiumi), adaptogeenide ning antioksüdantide tarvitamine. 

Kroonilisse stressi tuleks suhtuda kui vahepeatust tervise ja haiguste vahel. See nõrgestab keha järk-järgult, tappes seda aeglaselt. Seepärast tulebki teada stressiga kaasnevatest ohtudest, kaitsta end kroonilist stressi põhjustavate tegurite eest ja esimeste sümptomite ilmnemisel hakata probleemiga tegelema. 


Elage tervislikult! 

Sarnased osalejad

Vaata rohkem

Festivali programm

Tutvu tervisefestivali põnevate esinejate ja nende teemadega.

Mis tegurid mõjutavad meie vaimset tervist ja kuidas parandada enda enesetunnet läbi toitumise – need on vaid mõned teemad, mida saab festivalil kuulata.

Esinejate hulgas on laialt tuntud tervisenõustajaid, hinnatud spetsialiste ja praktikuid.

Nimekiri ei ole aga lõplik, sest programm täieneb pidevalt!

Vaata rohkem

SOOVITAME

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest