Krooniline stress: ohumärgid, tagajärjed ja profülaktika

Krooniline stress on inimesi saatnud läbi sajandite. Stressiga puutub kokku igaüks, olenemata elukohast, soost, vanusest, ametist, sissetuleku suurusest või intellektuaalsest arengust.  

Mis on stress, miks see tekib, miks on see ohtlik ja kuidas end selle negatiivsete tagajärgede eest kaitsta? 
Väljend krooniline stress on kõnekeelde  tulnud suhteliselt hiljuti, pärast teadlase Hans Selye avastust eelmise sajandi keskel. Inimesed puutusid stressiga kokku siiski palju varem – ilmselt juba oma väljakujunemisest alates. 

Üksikasjadesse laskumata võime öelda, et stress on keha eriline reaktsioon biokeemilisi, hormonaalseid, vaimseid ja motoorseid muutusi esile kutsuva ärritaja toimele. See on geneetiline, mitte omandatud võime reageerida. Stressi tekkele kaasa aitav ärritaja võib olla vaimset, füüsilist, keemilist või muud päritolu. Stressi oluline tunnus on selle emotsionaalne komponent.