Tõenäoliselt on Eestis üsna raske leida inimest, kes poleks kuulnud mõisteid doonor või vereülekanne. Vereülekanne on üks tõhusamaid meetodeid paljude haiguste raviks, seda kasutatakse edukalt ka suure verekaotuse puhul, olgu see tekkinud õnnetuse, operatsiooni või sünnituse tagajärjel. 

Doonorlus on erakordne võimalus annetada oma verd ja päästa sellega kellegi elu. Kunstlikku alternatiivi veredoonorlusele veel ei ole.  

Statistikakohaselt tehakse vereülekanne igale kolmandale planeedielanikule. Seetõttu on arstid huvitatud doonorite arvu suurenemisest. Doonorivere puudumise küsimus muutub iga aastaga üha teravamaks, sest inimesed satuvad õnnetustesse ja saavad vigastada. Elude päästmiseks saab verd annetada igaüks. 

Kaasaegne meditsiin ei kasuta patsientide raviks korraga kogu verd, vaid vereannused jagatakse komponentideks. Et tagada kõige sobivam ja tõhusam ravi, saab patsient just talle vajaliku verekomponendi.  
Doonorilt võetakse korraga 450 milliliitrit verd - see on Euroopa standarddoos. Doonori kaal peab olema vähemalt 50 kilogrammi. Vererakud taastuvad täielikult kahe kuu jooksul, verevarustuse intervall on meestel kaks ja naistel kolm kuud. 

Kuidas valmistuda vere loovutamiseks?

See on lihtne. Protseduurile eelneval õhtul ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootikume, soovitatav on piisavalt magada ja mitte suitsetada. Verekogumise protseduur ise on täiesti valutu ja isegi kasulik, sest stimuleerib organismi  verd ja selle komponente taastootma. Doonorid võib jagada kahte rühma: esmased ja püsivad. Esimesed on need, kes on annetanud verd vaid korra, teised need, kes seda regulaarselt teevad. 

Kellele on Eestis vaja doonoriverd? 

Kõige sagedamini on doonoriverd vaja keerukate operatsioonide tegemisel, intensiivravi-, trauma-, hematoloogia- ja kirurgiaosakondades. Seda on vaja ka sünnitusel ja erineva raskusastmega verejooksude puhul. Sellistel juhtudel, kui elude päästmiseks on vaid loetud sekundid,  on verd vaja kiiresti. Täiskasvanu võib kaotada umbes liitri verd, ilma et see tema elu ohustaks. Kõrgtehnoloogilised lahendusedad, mis võimaldavad arstidel päästa inimesi varem ravimatutest haigustest, nõuavad mõnikord palju doonoriverd. Igal aastal saab Eestis doonoriverd ligi 20 000 patsienti. Doonorite keskmine vanus on 41-50 aastat. Plasmat loovutavad inimesed on mõnevõrra nooremad - 31–40-aastased. 

Kes ei saa verd annetada?

Milliseid dokumente on vaja, kui lähete doonoriks? 

Kaasas peab olema pass või ID -kaart, kohapeal tuleb täita küsimustik. 

Kes ei saa verd annetada? 

Ägedat hingamisteede haigust põdenud saavad verd loovutada kuu aega pärast tervenemist, pärast operatsiooni aga alles poole aasta pärast. Need, kes on põdenud viirushepatiiti või muid nakkushaigusi (nimekirjas üle neljakümne), doonoriks ei saa.   

Kas vere annetamine kahjustab tervist? 

Eksperdid on seisukohal, et ei kahjusta. Meie kehas toimub pidevalt kaks suurt protsessi:  rakkude sünd ja surm. Vere annetamine aitab toota uusi rakke.   

Olla doonor või mitte on igaühe enda asi, kuid kellegi elu päästmiseks pool tundi vereülekandekeskuses veeta suudab igaüks. 

Sarnased osalejad

Vaata rohkem

Festivali programm

Tutvu tervisefestivali põnevate esinejate ja nende teemadega.

Mis tegurid mõjutavad meie vaimset tervist ja kuidas parandada enda enesetunnet läbi toitumise – need on vaid mõned teemad, mida saab festivalil kuulata.

Esinejate hulgas on laialt tuntud tervisenõustajaid, hinnatud spetsialiste ja praktikuid.

Nimekiri ei ole aga lõplik, sest programm täieneb pidevalt!

Vaata rohkem

SOOVITAME

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest