Põhimõtted

Rahvakogu lähtub järgmistest väärtustest: 

• demokraatia on kõigi jaoks;
• demokraatias on inimesed kõrgeima võimu kandjad;
• demokraatia eesmärk on parandada inimeste elukvaliteeti.

Rahvakogu korraldamisel lähtub Tallinn rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetest (Good Practice Principles for Deliberative Processes for Public Decision Making, OECD): 

1. Selge eesmärk ja ülesande püstitus 

Rahvakogu eesmärk on sõnastatud selge ülesandena, et lahendada üldsusele olulist probleemi. Ülesanne on sõnastatud neutraalselt ja küsimusena. 

2. Demograafiline esinduslikkus 

Rahvakogu koosseis peab vastama Tallinna elanike profiilile, st olema läbilõige Tallinna elanikkonnast. Juhuvalimiga luuakse linna elanikest nn mini-avalikkus. Mida suurem on rahvakogus osalejate arv, seda mitmekesisemate vaadetega elanikke nad esindavad. 

Rahvakogu liikmed valitakse juhuvalimi alusel kahes etapis: sügise hakul saadetakse personaalne kutse 30 000 linlasele ja seejärel valitakse oma osalemishuvist teada andnud inimeste seast lõplik koosseis - 60 inimest. 

Igal Tallinna elanikul on võrdne võimalus sattuda rahvakogusse valituks. Rahvakogu koosseisust välistatakse mõned erandid (nt linnavalitsuses ja linnavolikogus töötavad inimesed), et säilitada protsessi usaldusväärsus.  

Juhuvalimi protsessi disainib korraldustiim, protsessi kirjeldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3. Läbipaistvus ja nähtavus

Linna elanikke teavitatakse rahvakogu toimumisest enne protsessi algust.

Rahvakogu disain ja kõik materjalid (päevakavad, taustapaberid, ekspertide ja huvirühmade ettekanded videos, rahvakogu ettepanekud ja hääletustulemused, juhuvalimi metoodika) tehakse avalikkusele õigeaegselt kättesaadavaks. 

Avalikustatakse rahvakogu rahastuse allikas. 

Tallinna linnavalitsus avalikustab vastused rahvakogu ettepanekutele koos hinnanguga  protsessile. Neid levitatakse üldsusele. 

Pärast rahvakogu lõppemist avaldab korraldusmeeskond kokkuvõtte, milles kirjeldatakse rahvakogu korraldamiseks kasutatud metoodikat ja tulemusi. 

4. Ligipääsetavus

Rahvakogu korralduses on läbi mõeldud, kuidas kaasata tavaliselt alaesindatud elanikerühmad. Ajakava paika panemisel hoolitsetakse selle eest, et kuupäevad ja kellaajad sobiksid võimalikult paljudele osalejatele. Erivajadustega inimestele võimaldatakse võrdväärne osalemine asukoha ja ruumi valimisel. 

Ekspertidel palutakse kasutada selgeid sõnumeid ja lihtsat keelekasutust.

5. Teema mitmekesine ja tasakaalustatud käsitlus

Rahvakogus osalejad peavad saama asjakohase ülevaate teemast. Teadmiste omandamise etapis käsitlevad eksperdid võimalikult laialt perspektiive ja lahendusi rahvakogu küsimusele. Ajalise piirangu või muu praktilise asjaolu tõttu võib ettekandeid omavahel kombineerida. Lisaks korraldusmeeskonna ja ekspertide poolt välja pakutud ettekannetele ning infole on rahvakogus osalejatel võimalus nõuda täiendavaid ettekandeid ja lisainfot. 

6. Arutlemine ja kaalutlemine

Rahvakogu üks peamisi voorusi on osalejate vahel ühisosa leidmine. See ühisosa avaldub rahvakogu ettepanekutena linnavalitsusele. 

Ettepanekute tegemiseks toimuvad arutelud nii väikestes rühmades kui ka suuremas ringis. Igal osaleja saab sõna võtta, kuulata erinevaid arvamusi ning esitada küsimusi. Rühmatöödest tekkivaid lahendusvariante kaalutakse erinevatest perspektiividest.   

Rühma-arutelude toimumist hõlbustavad arutelujuhid.  

7. Piisav mõtlemisaeg

Läbimõeldud ettepanekute ja otsuste tegemiseks on vajalik anda rahvakogu osalistele  piisavalt aega järelemõtlemiseks. Osalejatel on võimalik oma koosolekute pikkust ja arvu soovi korral pikendada (arvestades eelarvepiiranguid).  

8. Vastutavus ja mõju 

Rahvakogu käivitudes on selge, kuhu ettepanekud jõuavad, mida need mõjutavad ning kes vastutab nende elluviimise eest. Rahvakogu telliv linnavalitsus kohustub vastama rahvakogu ettepanekutele sobiva aja jooksul ning teavitama ettepanekute elluviimisest regulaarselt. 

9. Hindamine

Rahvakogu osalejad peavad saama anonüümselt kogu protsessile tagasisidet anda. Hindamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, nagu saadud info kogus ja mitmekesisus, aja piisavus teadmiste omandamiseks ning rühmaarutelude hõlbustamise objektiivsus. 

Korraldav tiim teeb protsessile sisehindamise vastavalt rahvusvahelistele hea tava põhimõtetele - et selgitada välja, mis õnnestus ning millised on õppetunnid järgmiseks korraks. 

Rahvakogu mõju lõplik hindamine peab arvestama tehtud ettepanekute ja nende elluviimise mõjuga.  

10. Sõltumatu korraldus ja järelevalve

Rahvakogu aitab ellu viia sõltumatu korraldustiim (DD Demokraatiakeskus), mis valmistab ette juhuvalimi protsessi, ajakava, kutsub rahvakogusse eksperte ja arutelujuhte. Korraldustiimi abistab Tallinna Strateegiakeskus. Korraldusmeeskonnale jääb viimane sõna rahvakogu disaini puudutavates otsustes, eeldades, et need on vastavuses rahvakogu standarditega.

Rahvakogu protsessi üle teeb sõltumatut järelevalvet korraldustiimist eraldiseisev rühm huvilisi. Järelevalverühm kontrollib rahvakogu vastavust kirjapandud eesmärkidele ja põhimõtetele.

11. Õigus privaatsusele

Rahvakogus osalejate nimesid kaitstakse rahvakogu toimumise ajal, et hoida neid mittesoovitud meediatähelepanu või huvirühmade võimaliku mõjutamise eest. Osaleja soovil võib tema nime avaldada pärast rahvakogu toimumist. 

Rühmaarutelud on samuti kaitstud, neile ei viidata. 

Osalejate isikuandmeid kaitstakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele, nagu Euroopa Liidu GDPR ja Eesti seadustele.

Loe lähemalt Rohelise pealinna rahvakogu standardeid ja eeskirja, mis annab detailse ülevaate rahvakogu korraldamise tegevustest ja tööjaotusest.