Korduvad küsimused
See on elanike kaasamise viis, kus linnavalitsus kutsub inimesed andma nõu linnale tähtsas küsimuses. Kui inimene saab kutse ja on valmis tulema nõu andma, siis ta peab ennast registreerima. Kutse saab 30 000 juhuslikku elanikku, neist kes ennast registreerivad ja on nõus tulema, valitakse välja 60. Nii kutse saajad kui 60 rahvakogu liiget valib arvuti algoritm.
Eestis on varem korraldatud kolm rahvakogu. Esimene juhuvalimiga rahvakogu toimus 2013. aastal, mille tulemusena tekkis tänaseks laialt levinud rahvaalgatusõigus ning alandati erakondade loomise künnist. Kliimamuutustest tulenevate küsimuste arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks on viimastel aastatel toimunud kaks kliimakogu: Ida-Viru maakonna noortega õiglase ülemineku teemal (2021 talvel) ning Tartu elanikega liikuvuse ja linnaplaneerimise teemadel (2022 kevadel). Ida-Viru noorte kliimakogu andis sisendit õiglase ülemineku kavasse ning tõi maakonna noorte hääle vastavasse komisjoni Rahandusministeeriumis. Tartu kliimakogu andis linnale väärt ettepanekuid liikluse rahustamiseks, tänavaruumi jaotuse jalakäija- ja ratturisõbralikumaks muutmiseks ning elurikkuse hoidmiseks linnaplaneerimises ja -hoolduses.
Esiteks sa saad seal teadmisi sellel teemal, mille kohta linn nõu küsib. Teadmisi jagavad oma ala valdkondlikud eksperdid. Ka linna ametnikud annavad teadmisi, mida linnas juba tehakse sellel teemal, mille osas rahvalt nõu küsitakse. Samuti saad sa teada, millised on erinevate huvirühmade huvid antud teemas.
Teiseks peab sul olema valmidust arutada teiste rahvakogu liikmetega, kuidas oleks kõige parem linnas antud teemat lahendada. Arutelu toimub väiksemates rühmades ja seda aitab läbi viia vastav inimene, kes ei ole linnaorganisatsioonist.
Kolmandaks saad sa teha oma ettepanekud, kuidas linnas antud teemat oleks kõige õigem lahendada. Kõikide rahvakogus olijate ettepanekute üle viiakse läbi individuaalne hääletamine. Ettepanekud, mis saavad 80% ja rohkem hääli esitatakse linnavalitsusele.
Osalemine ei ole kohustuslik, kuid on haruldane võimalus. Isikliku kutse osalemiseks saavad vaid 6% tallinlastest.
Küsimustele vastama ega kuuekümne inimese ees sõna võtma ei pea kui sa seda ei soovi. Sul peab olema valmidust arutada teiste rahvakogu liikmetega, kuidas oleks kõige parem linnas antud teemat lahendada. Arutelu toimub väiksemates rühmades ja seda aitab läbi viia vastav inimene, kes ei ole linnaorganisatsioonist.
Siis on kõik hästi. Sa ei ole teemavaldkonnas ekspert ja seda sinult ka ei oodata. Sa oled Tallinnas elanikuks olemise ekspert ja linn ootab sinu ettepanekuid just elanikuna. Lisaks on kõik rahvakogu liikmed saanud otsustamiseks vajalikud ühesugused teadmised.
Sa esindad rahvakogus Tallinna elanikkonda ja oled osa niinimetatud mini-avalikkusest.
Rahvakogu kogunemised on kinnised. Osalejate nimekirju ei avalikustata. Rahvakogu ettepanekud on anonüümsed.
Rahvakogu kogunemised toimuvad viiel päeval. Täpne ajakava valmib septembris, kuid kogunemised kestavad kokku 25-30h. Arvesta lisaks aega kohalejõudmiseks.
Rahvakogus osalemine on täiesti tasuta. Kogunemise päevadel saab lõunat, on kohvi- ja snäkipausid. Teie vajaduste eest kantakse igati hoolt!
Ei maksta. Eestis varem toimunud rahvakogudes on inimesed osalenud ning kohal käinud ilma tasuta ja väärtustanud sealt saadud kogemust.
Kogunemised toimuvad nädalavahetustel. Kui tööaeg on nädalavahetustel, saame aidata teid igati tööandjaga kokkulepet saavutada. Töötunde ei kompenseerita.
On oluline, et saaksite osaleda vähemalt ühel päeval mõlemal nädalavahetusel oktoobris ning 4. novembril hääletusel. Mida rohkem ekspertide ja huvirühmade ettekannetest kaasa võtate, seda kindlamalt tunnete end aruteludes. Samal ajal üle veebi osaleda kahjuks ei ole võimalik - näost näkku kohtumistel on väga oluline väärtus kogu protsessi õnnestumiseks. On võimalik kohapeal osaleda ka pool päeva.
Rahvakogus saavad osaleda vaid need, kes on saanud isikliku kutse. Karta pole vaja: kohtumistel on kõik nii korraldatud, et omavahel võõrad inimesed saavad üsna kiiresti tuttavaks. Kui siiski pelgad, siis me suhtleme iga osalejaga enne kohtumisi otse ja me vastame kõigile sinu küsimustele, et teaksid täpselt, mis ja kuidas kohapeal toimub.
Rahvakogu toimub kahes kohas: Telliskivi loomelinnakus Fotografiskas ja Noblessneri linnakus Proto avastustehases.
Kohalejõudmiseks soovitame kasutada ühistransporti või kergliiklusvahendeid. Parkimiskorralduse info saadame eelnevalt – püüame pakkuda tasuta parkimist. Samuti üritame korraldada sõidujagamise osalejate vahel.
Pärast 4. novembrit ei ole kohustusi, on vaid võimalus saada otse linnavalitsuselt ka vastuseid rahvakogu kollektiivsetele ettepanekutele. Millal toimub jätkusündmus ja millal linnalt edasise osas info tuleb, see selgub hiljemalt 4. novembriks ja anname sellest teada.
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet on lubanud, et rahvakogu ettepanekud viiakse ka linnavalitsusse ja leitakse võimalused viia need reaalsete otsusteni. Saadud ettepanekutega tegeleb edasi Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo, kes koordineerib linnavalitsuse ametite ja volikogu lõikes ettepanekute läbitöötamist.
Iga ettepaneku kohta antakse selgitus, kas ja kuidas sellega arvestatakse. Samuti pannakse paika, millise eelarveperioodi jooksul (eeldatavalt järgmine periood) on võimalik ettepanek ellu viia ja kes on peamine vastutaja. Kui on tegu sellise ettepanekuga, mis on juba linna plaanides olemas või koguni töös, siis antakse vastuseks selgitus, kuidas selle teemaga juba toimetatakse. Kogu info avalikustatakse Rohelise pealinna rahvakogu veebilehel (greentallinn.ee/rahvakogu) ja linnavalitsus annab ettepanekutega arvestamise ja nende elluviimise võimalustest linlastele aru.
Esialgu pidi Tallinn esitama rohelise pealinna rahvakogu 39 ettepaneku läbitöötamise kohta tulemused 31. märtsiks 2024. Rahvakogu juhtrühm kohtus 27. märtsil ja otsustas, et soovib vähemalt kuu lisaaega selleks, et lõpetada oma töö ja otsustada, kuidas jaotub linnas ettepanekute elluviimise vastutus ja millisesse eelarveperioodi saab vajalikud tööd kavandada. Kui juhtrühm on oma otsused langetanud, saab Tallinna strateegiakeskuse rohepöörde büroo panna kokku raporti linna vastustest rahvakogu ettepanekutele. Seda plaanib linn esitleda mais.
Rahvakogud rikastavad poliitika kujundamise viise ning tõstavad elanike usaldust avalike institutsioonide vastu. Alates 1970ndatest üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad keerulistel ja vastuolulistel teemadel avalikes huvides otsuseid teha. Rahvakogud sobivad eriti hästi pikaajaliste, poliitilises ummikus olevate ja ühiskonda polariseerivate teemade lahendamiseks. Lisaks on rahvakogu õiglane meetod - igal inimesel on võrdne võimalus sattuda juhuvalimisse, mis teeb ettepanekud riigi- või linnavalitsusele. Keskkonnateemadel korraldatakse rahvakogusid maailmas aina enam, neid toimub riigi, regiooni ja linna tasandil. Pariisis, Brüsselis ja mitmetes Itaalia linnades on rahvakogu muutunud alaliseks otsuste tegemise formaadiks.
2023. a. alguses läbi viidud Euroopa rohelise pealinna aastaga seotud rahuloluküsitlusest selgus, et linnaelanikud ootavad roheliselt pealinnalt puhtamat, rohelisemat ja ilusamat ümbruskonda ning tervislikumat elukeskkonda. Samast küsitlusest selgus ka et tallinlastest 34% on viimastel aastatel isiklikult tundnud kuumalainete, tugevate tormide või üleujutuste mõju. Seega on teema linlastele oluline.
Eesti inimarengu aruanne 2023 konstateerib, et kliimamuutus on suurim rahvastiku tervise mõjutaja 21. sajandil. Viimaste aastate rahvusvahelised projektid ning teadustulemused tõendavad üheselt: vaja on rohkem loodust linna sees ja loodus peab olema igaühele lihtsalt kättesaadav. Vahetu kontakt loodusega nii linnaruumis kui ka maal toetab vaimset tervist ja suurendab heaolu, selline on aruande füüsilise keskkonna ja vaimse heaolu peatüki üks põhisõnum.
Kohaliku omavalitsuse peamine roll on vastutus kohaliku arengu eest, mis on säästev, kestlik, keskkonda hoidev ja tasakaalustatud. Lisaks on Tallinnale rohelise pealinnana oluline kohaliku kogukonna innustamine ja kaasamine rohepööret toetavatesse tegevustesse. Ressursikasutuse mõttes ongi linnale tõhusamad sellised rohepoliitika meetmed, millega suudetakse võimestada kogukonna – elanike, korteriühistute, ettevõtete jt – jõupingutusi.
Üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad väga keerulistel ja vastuolulistel teemadel häid otsuseid teha. Protsessi kaasatud eksperdid ja huvirühmad teevad rahvakogus ettekandeid, et ühtlustada osalejate omavahelist informeeritust, aga ka aidata mõista, kuidas linnaruumi korraldamine linnas käib. Rahvakogu osaleja ei pea muutuma linnaametnikuks või eksperdiks - tema roll on jääda ikka linnakodanikuks ja just selles rollis olles teha ettepanekuid. Mini-avalikkuse puhul on olulisem selle võimekus rühmana (n-ö rühmatarkus) kui osalejate individuaalne tarkus.
Rohelise pealinna rahvakogu ülesandepüstitus on koostatud koostöös linnavalitsusega, arvestades linna arengudokumentides toodud plaanidega, mille täpsustamiseks on linlaste arvamus ja ettepanekud vajalikud. Rahvakogu ettepanekute loetelu koos selle liikmetelt hääletuse teel saadud toetuse protsendiga avaldatakse Rohelise pealinna rahvakogu veebilehel. Vastu võetud ettepanekud esitatakse linnavalitsusele.
Saadud ettepanekutega tegeleb edasi Strateegiakeskuse rohepöörde büroo, kes koordineerib linnavalitsuse ametite ja volikogu lõikes ettepanekute läbitöötamist. Iga ettepaneku kohta antakse selgitus, kas ja kuidas sellega arvestatakse. Samuti pannakse paika, millise eelarveperioodi jooksul (eeldatavalt järgmine periood) on võimalik ettepanek ellu viia ja kes on peamine vastutaja. Kui on tegu sellise ettepanekuga, mis on juba linna plaanides olemas või koguni töös, siis antakse vastuseks selgitus, kuidas selle teemaga juba toimetatakse. Kogu info avalikustatakse Rohelise pealinna rahvakogu veebilehel ja linnavalitsus annab ettepanekutega arvestamise ja nende elluviimise võimalustest linlastele aru.
Lisaks keskendub rahvakogu meetod eritähelepanu sellele, et arutelu ei jääks emotsionaalsele auru välja laskmise tasemele. Osalema kutsutakse läbilõige linna elanikkonnast seetõttu, et hääle saaksid ka tavaliselt vaikseks ja aruteludest kõrvale jäävad osapooled. Rahvakogus tehakse osalejatele tasakaalukalt selgeks parim teadaolev teadmine ning erinevate osapoolte seisukohad, mille pinnalt toimuvad rühmaarutelud ja ettepanekute koostamine. Rahvakogude kogemus nii teistes riikides kui viimastel aastatel Eestis tõestab, et toimuvad arutelud on tasakaalukad, rahulikud, lugupidavad ja lahendustele orienteeritud.
DD Demokraatiakeskus on saanud Tallinna nõustamiseks rahvakogu korraldamisel mittetulundustegevuse toetust summas 33 518 eurot. Linna täiendavad kulud on arvestuslikult samas suurusjärgus. Vahendid tulevad linnaeelarvest, sh rohelise pealinna programmi eelarvest.