Kuidas valmistuda vere loovutamiseks?

See on lihtne. Protseduurile eelneval õhtul ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootikume, soovitatav on piisavalt magada ja mitte suitsetada. Verekogumise protseduur ise on täiesti valutu ja isegi kasulik, sest stimuleerib organismi  verd ja selle komponente taastootma. Doonorid võib jagada kahte rühma: esmased ja püsivad. Esimesed on need, kes on annetanud verd vaid korra, teised need, kes seda regulaarselt teevad. 

Kellele on Eestis vaja doonoriverd? 

Kõige sagedamini on doonoriverd vaja keerukate operatsioonide tegemisel, intensiivravi-, trauma-, hematoloogia- ja kirurgiaosakondades. Seda on vaja ka sünnitusel ja erineva raskusastmega verejooksude puhul. Sellistel juhtudel, kui elude päästmiseks on vaid loetud sekundid,  on verd vaja kiiresti. Täiskasvanu võib kaotada umbes liitri verd, ilma et see tema elu ohustaks. Kõrgtehnoloogilised lahendusedad, mis võimaldavad arstidel päästa inimesi varem ravimatutest haigustest, nõuavad mõnikord palju doonoriverd. Igal aastal saab Eestis doonoriverd ligi 20 000 patsienti. Doonorite keskmine vanus on 41-50 aastat. Plasmat loovutavad inimesed on mõnevõrra nooremad - 31–40-aastased.