Füüsilise aktiivsuse puudumine põhjustab ainevahetuse kiiruse vähenemist, luu-lihaskonna, kardiovaskulaarsete ja neuroloogiliste haiguste arengut. Füüsilise aktiivsus ei tähenda mitte ainult hommikust õhtuni jõusaalis treenimist, vaid tuleb meeles pidada, et elu ongi liikumine. Alustage füüsilise aktiivsuse suurendamisest lihtsamate tegevustega, näiteks kui sõidate tööle ühistranspordiga, tulge maha üks-kaks peatust varem ja minge edasi jalgsi. Sama saate teha ka töölt koju minnes. Puhkepäevadel külastage ujulat, kõndige rohkem, ärge kasutage lifti, vaid treppe – võimalusi füüsiliseks tegevuseks on mitmeid.
Hügieen
Isiklik hügieen on tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Eeskätt kehtib see suuõõne kohta, sest hambaravi lihtsate reeglite eiramine toob kaasa mitte ainult kaariese, vaid ka parodontiidi ja seedetrakti haiguste tekkimise. Deodorandi, antibakteriaalsete salvrätikute ja muu säärase kaasas kandmine aitab teil vältida ebameeldivaid olukordi väljaspool kodu.
Tasub meeles pidada, et isikliku hügieeni põhimõtete eiramine võib lisaks haigustele põhjustada ka lihtsalt piinlikke olukordi.
Emotsionaalne häälestatus
Et me kõik oleme osa ühiskonnast, peame me üldjuhul suhtlema ka teistega. Muutke see võimalikult meeldivaks või vähemalt neutraalseks, kui saate, vältige negatiivseid inimesi, kes tõenäoliselt põhjustavad teis stressi, mis omakorda mõjutab ka teie tervist. Proovige igast hetkest leida midagi positiivset, ärge vihastage ega muretsege selle pärast, mis teist ei sõltu. Ärge püüdke meeldida kõigile - ideaalseid inimesi pole olemas.
Tervislik eluviis peaks inimeses tekitama pigem positiivseid emotsioone, selle järgimine ei peaks põhjustama ebamugavust ning stressi. Püüdke positiivseid harjumusi oma ellu lisada järk-järgult, ärge proovige muuta kõike korraga. Alustage väikestest asjadest: uued ja tervislikumad toidud, hommikune jooks, suitsetamisest loobumine jms. Aja jooksul tunnete end üha kindlamalt ja suudate läbi väikeste elumuudatuste saavutada eesmärke, mis varem tundusid kättesaamatud.