Heaolutehnoloogiate festival 2026
Heaolutehnoloogiate festivali keskmes on tehnoloogiapõhised lahendused, mis võimaldavad vanemaealistel või erivajadusega inimestel kauem iseseisvalt ja turvaliselt toime tulla, lähedaste koormust vähendada ja valdkonna ressursipuudust leevendada.
Festival toimub teist korda ja toob kokku üle 200 otsustaja, asjatundja ja praktiku tervise- ja hoolekandevaldkonnast ning ligi 30 tehnoloogilise lahenduse pakkujat Eestist ja lähiriikidest. Eesmärk on tõsta teadlikkust heaolutehnoloogiate võimalustest ning julgustada avaliku- ja erasektori koostööd uudsete lahenduste kasutuselevõtuks.
Heaolutehnoloogiate festival on Sotsiaalministeeriumi Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi rakendustegevus. Programmi eesmärk on tõsta sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimet ja kiirendada tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine" vahenditest.
Festivali päevakava
Päeva modereerib Urmas Vaino
Tervitussõnad sotsiaalminister Karmen Jollerilt
-
Uued tegijad mänguväljal: robotid ja tehisintellekt eakate hoolduses
Sanna Kuoppamäki, Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor
Kuidas kujunevad ümber töö- ja otsustusprotsessid, rollid, vastutus ja eetilised normid, kui suhtlusrobotid ning tehisintellekt saavad eakate hoolduse igapäevaseks osaks? Ettekande fookuses on Põhjamaade kogemus nende muutustega kohanemisel ning hoolekande korraldamine ja juhtimine vananevates ühiskondades tööjõupuuduse tingimustes.
-
Peegeldus Eesti ekspertidelt
Katrin Kangur, Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledži teadur
Tarmo Kurves, Tallinna Koduteenuse Keskuse juhataja
Millise piirini me anname abivajavate inimeste abistamise tehisintellekti ülesandeks? Kuidas kasutada roboteid ja tehisintellekti nii, et hooldus muutuks inimlikumaks, mitte inimkaugemaks?
-
Kuidas arendada hoolivat tehnoloogiat?
Ruth-Helene Melioranski, Eesti Kunstiakadeemia teadur ja sotsiaalse disaini ekspert
Ettekanne tutvustab arenduspõhimõtteid, mis seovad disaini, tehnoloogia ja teenusekorralduse üheks tervikuks ning pakuvad suuniseid selle kohta, kuidas digilahendusi kujundada ja rakendada viisil, mis toetab funktsionaalset võimekust, autonoomiat, väärikust ja osalust.
-
Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammist ja esimese taotlusvooru tulemustest
Kitty Kubo, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht
-
Toetust saanud meeskonnad esitlevad, milliseid tervise- ja hoolekandevaldkonna probleeme tehnoloogiate abil lahendama asutakse
-
Hooldusest iseseisva toimetulekuni: ennetav digirehabilitatsioon osana eakate koduhooldusest
Niels Heuer, DigiRehab kaasasutaja ja tegevjuht, Taani
DigiRehabi Taanis ja teistes Põhjamaades saadud kogemus näitab, et digirehabilitatsioon on kujunemas eakate koduhoolduses ennetavaks teenuseks. Ettekanne avab, kuidas jõuda üksikutest pilootprojektidest mõjusate ja jätkusuutlike teenusteni: milliseid regulatiivseid muudatusi see nõuab, millist koostööd vajab see omavalitsustega ja kuidas hinnata nende teenuste mõju eakate iseseisvale toimetulekule ja hooldusvajadusele.
-
Kuidas jõuda ideest päris teenuseni? Südamehaigete kaugtaastusravi teenusmudeli arendamise kogemus
Gertu Sõerunurk, Tartu Ülikooli kliinikumi projektijuht
Paljud uudsete lahenduste arendamiseks algatatud innovatsiooniprojektid jäävadki projektideks. Tartu Ülikooli Kliinikum südamehaigete kaugtaastusravi on üks neist vähestest, mis murdis sellest ringist välja. Mõne aastaga kasvas ravi kättesaadavuse parandamiseks loodud projektist tehnoloogiapõhine teenus, mis on alates 1. aprillist Tervisekassa hinnakirjas, Kliinikumis igapäevases kasutuses ning sillutab teed üle-eestiliseks rakenduseks. Millised otsused, takistused ja edutegurid määravad, kas projektist saab süsteemi muutev teenus?
-
TBC
-
Päeva kokkuvõttev arutelu
Arutelus osalevad otsustajad, eksperdid ja edumeelsemad praktikud.
