Avasta iseseisvalt töömaailma!

Nooremate vastajate puhul tuli välja, et 45% ei õpi ajapuudusel. 35% pole leidnud endale sobivat eriala. 32% arvab, et õppimine on kallis ja nad kaotavad palgas, kui vahepeal kooli tagasi lähevad. Üks vastaja kirjutas, et tahaks väga õppida veel, aga ma ei näe, et seda oleks mul võimalik majanduslike põhjuste tõttu teostada.

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis, nii töötavad inimesed kui tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd kuus 292 eurot. Toetuse saamiseks tuleks aga juba täna hakata sügise peale mõtlema.

Töötukassa teavituskampaania „Ära jää kooli hiljaks“ tuletab inimestele meelde, et just praegu on õige aeg hakata tegutsema, et sügiseks oleks teada, kuhu õppima minna ja nii ennast igal ajal tööturul konkurentsivõimelisena hoida.

Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre ütles, et esimene september on lähemal kui tundub. „Mitmel varasemal aastal on töötukassa töötajad puutunud kokku sellega, et inimesed avastavad augustis, et võiks minna midagi uut õppima, aga et tea täpselt mida ja kuhu. Siis läheb kiireks ja õppimisplaanid lükkuvad taas aasta võrra edasi,“ märkis Andre.

Karin Andre sõnul võiksid eelkõige mõelda õppimisele need inimesed, kel viimasest kooliskäimisest on möödas 15 aastat või veel rohkem. Loomulikult ka need, kes eriala pole omandanud ja põhikooli või gümnaasiumitunnistus on saadud vähemalt viis aastat tagasi.

„Töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles,“ selgitas Andre.

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.tootajaopi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

Karjäärinõustamiseks ei pea inimene ka kindlasti kohale tulema, nõustamine võib toimuda e-kanalites või telefoni teel.

Kolme aasta jooksul on töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust saanud umbes 3000 inimest, karjäärinõustamisel on käinud rohkem kui 48 000 töötavat inimest.

1. Kirjavead!

See on esimene asi, mida iga personaliinimene Sulle ütleb ja millega algavad kõik samalaadsed artiklid. Miks siis ikka veel jõuavad juhtide lauale vigased CV ja motivatsioonikirjad? Sinu aju trikitab- enda kirjutatud tekstist on vigu väga raske leida sest Sa TEAD, kuidas on õige. Mõned nipid: lase oma CV teisel inimesel üle lugeda. Tõsta tekst trükitähtedesse, prindi välja ja loe paberil. Loe teksti tagantpoolt ettepoole – see sunnib Sind süvenema ja leiad vead ning sõnakonarused kergemini.

2. Sinuga ei saa kontakti!

Vahel võibki põhjus olla niisama lihtne – väike viga telefoninumbris või meiliaadressis ja info ei jõua Sinuni. Kontrolli oma andmeid enne saatmist. Tööotsinguperioodil ära jäta vastamata tundmatutelt numbritelt tulevatele kõnedele ja kui Sa ei saa mingil põhjusel vastu võtta, helista tagasi. Jälgi ka oma e-postkastis rämpsposti jõudnud kirju.
NB! Vormista endale korrektne meiliaadress- kiisumiisu@hotmail.com või Terminaator666@gmail.com ei jäta Sinust tõsiseltvõetavat muljet.

3. See pole see, mida küsiti!

Loe tähelepanelikult läbi, mida tööandja kandideerijalt ootab. Kas CV-d ja kaaskirja oodatakse eesti või inglise keeles? Kas on vajalik ära märkida palgasoov? Kas tuleb kaasa panna ka kodutöö või vastata mõnele küsimusele? Vahel on tööpakkumistes palve lisada CV saatmisel ka märksõna, “Turundusspetsialist”, “Vanemmüüja” vms. Ära eira seda, tihti on käimas mitu konkurssi samaaegselt ja Sinu CV ei jõua õigesse kohta.

4. Ära lihtsalt ütle – kirjelda!

Ametikoht „peaspetsialist“, „tegevjuht“, „tööline“ ei ütle mitte midagi Sinu sobivuse kohta antud ametikohale. Kirjelda lühidalt, mis olid Sinu peamised tööülesanded ja vastutus ning pööra erilist rõhku tegevustele, mis Sind soovitud ametikohas ees ootavad. Suurepärane, kui saad CV-le lisada ka oma portfolio tehtud töödest. Eriti oluline on see turundus- ja meediavaldkonnas, aga proovi seda nippi ka ehitaja, siseviimistleja, lasteaia õpetaja või kondiitrina.

5. Näita ennast!

Sul on töö/haridusalaseid saavutusi, mille üle oled uhke? Pane kirja, kui need seostuvad Sinu soovitud ametikohaga. Kui kannad tiitlit „Parim Kolleeg“ või „Aasta Müügimees“, märgi see ära. Kui Sinu diplomitöö seondub valdkonnaga või oled osalenud mõnes tulevasele tööandjale huvi pakkuda võivas projektis või teinud vabatahtlikku tööd – pane kirja. Hobidega ole pigem ettevaatlik, kuid lisa siiski mõni Sind positiivsest küljest näitav tegevus.

6. Sinu CV-s on augud!

Vaata üle oma töökogemuste loetelu. Kui Sinu elulookirjelduses on pikad pausid, mil Sa ei tööta ega õpi, võib see värbajates tekitada küsimusi, nt “Mis ta siiamaani  või vahepeal on teinud?”. CV eemale tõstmist aitab ennetada selgitav motivatsioonikiri. Kui tegelesid sel ajal hoopis vabatahtliku tööga välismaal või osalesid pikaajalisel koolitusel, mis Sulle valdkonnas kasuks tuleb, lisa see CV-sse.

7. Sinu positsioon tekitab küsimusi!

Võid kergesti kõrvale jääda ka siis, kui oled tööpakkumise jaoks üle kvalifitseeritud. Kui oled varasemalt töötanud juhtivatel positsioonidel ja nüüd kandideerid vähem vastutust nõudvale ametikohale, siis on motivatsiooni- või kaaskiri väga oluline. Vasta oma kirjas juba ennetavalt värbaja peas tekkivale esimesele küsimusele: “Miks ta kandideerib sellele ametikohale?” Näiteks finantsjuht/pearaamatupidaja kandideerib raamatupidaja kohale; personalijuht kandideerib koolitusspetsialisti ametikohale vms.

8. Vähem ei ole alati rohkem!

Sinu CV jääb kõrvale, kui seal ei ole piisavalt infot. Jälgi, et tulevasel tööandjal tekiks Sinust tervikpilt – mis haridus Sul on, milline töökogemus, millised oskused ja omadused.

9. Ja rohkem ei ole alati parem!

Kui CV on liiga pikk, läheb oluline infomüras kaduma ja sadade teiste hulgas ei jõua värbaja sellesse süveneda. Tasub üle vaadata, kas CV-sse kirja pandu on ikka konkreetse konkursi vaates oluline. Sageli kiputakse liialdama täiendkoolituste nimekirjaga, mis võib ulatuda aastakümnete taha. 5 viimasest aastast piisab küll.

10. Näita ennast vol2!

Kena ja korrektne foto on alati plussiks. Ei pea olema range dokumendifoto kuid peopilte ja liigselt töödeldud IG fotosid ei tohiks lisada.

Mõned nõuanded ka juhuks, kui kandideerid läbi Töötukassa tööotsingu portaali või mõne muu veebilahenduse. 

11. Tee esimene samm!

Kui kandideerid veebiportaalis ja CV vormi alguses  on eesmärgi või töösoovi lahter, täida see ära. Nii on tööandjal lihtsam Sinu oskustest ja ootustest ülevaadet saada, et Sulle juba sobivaim pakkumine teele panna.

12. Ja näe veel natuke vaeva!

Töötukassa süsteem saadab Sulle seda sobivamaid pakkumisi, mida paremini oled oma oskused kirjeldanud. Load, sertifikaadid, tunnistused, keeleoskused, arvutiprogrammid, haridus, töökogemus - kõik need on olulised andmed. Aga kui tööandja Su CV juba avab, soovib ta näha ka isikuomadusi, et mõttes Sind tulevasse meeskonda paigutada. Too välja oma positiivsed küljed.

13. Lase tööandjal ennast leida!

Kui täidad oma CV e-töötukassas, oled nähtav sadadele tööandjatele. Kasuta seda võimalust ja tee oma CV sisukaks! Ettevõtte personalitöötaja võib Sinu CV avada potentsiaalsete kandidaatide hulgast, kes on tema tööpakkumisega seotud ja kutsuda Sind töövestlusele. Hoia oma CV alati asjakohane ja korrektne.

*Karjääriinfo spetsialistid toetavad Sind karjääri kujundamiseks vajaliku info leidmisel, on selleks siis õppimisvõimalused, tööturuolukord või erinevad ametid Eestis ja mujal. Pöördu meie poole, kui soovid abi CV ja motivatsioonikirja koostamisel, harjutada koos spetsialistiga tööle kandideerimise või kooli sisseastumise vestlust või kasutada e-töötukassa võimalusi tööpakkumiste leidmiseks ja töökohale kandideerimiseks.

**Tööandjate konsultandid peavad läbirääkimisi ettevõtetega, toovad sisse tööpakkumisi, teostavad tööandjatele personaliotsinguid, mille käigus ka Sina võid osutuda heaks kandidaadiks. Täienda oma CVd e-töötukassas ja me saame Sind paremini tööle või praktikale aidata.

Tutvu ka tööjõuvajaduse baromeetriga, mis annab Sulle suuna, millist ametit tasub õppida ning milliseid spetsialiste on Eestis hetkel puudu või pigem üle.

Karjäärinõustajate sõnul on üks keerulisemaid, aga ka huvitavamaid nõustamisgruppe inimesed, kes ei tea, mida nad teha tahaksid – need, kes otsivad oma kirge.  
Vahel aga jõuab inimene karjäärinõustajate juurde sellises seisundis, kus karjäärimuutus võib olukorra veelgi hullemaks teha – kui inimese elus on veel teisigi muutusi – probleemid pereelus, kolimised, lähedase kaotus, halb tervis. Sellisel juhul tuleb tegeleda pigem elu stabiilsemasse rööpasse seadmisega ja kui mingisugunegi stabiilsus on saavutatud, alles siis tasub tegeleda edasi karjääriteemadega. 

Kui sa pead tegelema põhivajaduste tagamisega, siis on raske mõelda nn suurtes kõrgustes. Miks heidetakse vahel ette seda, kui pakutakse välja mõelda variandile minna ajutiselt lihtsamale tööle selle asemel, et töölt üldse eemal olla? See on tegelikult hea mõte. Uusi asju saab hakata rahus planeerima siis, kui elus on teatav stabiilsus. Seega ei ole see paha soovitus ja selle positiivsest mõjust on tehtud ka uuringuid – inimesed hakkavad taas unistama, kui neil on kindel pind ning sissetulek ja nad ei pea mõtlema pidevalt vaid ellujäämisest. 

Kuidas aga leida oma kirg, see, millega tõeliselt tegeleda tahaksid?  

Kire otsimisel ja leidmisel on ka mitmeid aspekte. 

• Kõigepealt – ära muretse, kui Sa ei tea, mis Su kirg on. Kirglikud polnud enne oma kire avastamist ka ju kirglikud . Kire leidmiseks tuleb tavaliselt katsetada erinevaid asju – kuidas sa muidu tead, mida sulle teha meeldib. 
• Kui kirest saab töö, võib kirg kaduda. 
• Kirg võib ka põletada läbi… kiirelt. 
• Elu erinevatel hetkedel võivad olla inimesel erinevad kired, üks kirg saab ammendatud ja teine tahab tulla asemele. See on täitsa ok. 
• Astu samm lähemale. Näiteks unistad õigusvaldkonna tööst, kuid ei ole pere kõrvalt aega aastaid seda eriala õppida? Sellisel juhul leia võimalus minna tööle mõnele muule ametile näiteks advokaadibüroosse või mõnda ministeeriumi, kus seaduseloomega on võimalik tihedalt kokku puutuda või mine hoopis taastava õiguse vabatahtlikuks. 

Ühte head retsepti, kuidas enda kirg leida, loomulikult ei ole. Tulemini peab inimene ikkagi ise jõudma. Mõnel läheb selleks vähem aega, mõnel kauem, vahel lausa aastaid (mina olen hea näide…otsisin enda „kirge(sid)“ aastaid). Küll on karjäärinõustajaga hea arutada, kui ollakse teelahkmel – see võib aidata leida sügavama eneseanalüüsi käigus teeotsi.

1. Ollakse tüdinenud oma tööst, töö sisust. Tööandja võib olla hea ja isegi „Unistuste tööandja“, kolleegid ja töine atmosfäär mõnus, aga töö ise ei paku inimesele enam mingit pinget ega huvi. Kui see periood kujuneb pikaks, on oht läbipõlemisele. Ei osata enam tööst eduelamust saada ning mittejuhitud rahulolematuse periood võib uue karjäärivaldkonna otsinguid keerulisemaks teha – motivatsioon langeb ning energia uute väljakutsete leidmiseks väheneb. Sellist olukorda kirjeldavad inimesed tihti ka füüsiliste läbielamistena – süda on paha, pea valutab jms.

2.On ka võimalus, et tegelikult inimesele tema töö meeldib, kuid töö tegemise koht ja töötingimused on viinud ta tundmuseni, et tema töö „sakib“. Sel juhul on olukord kergem – tuleb lihtsalt otsida endale uus tööandja või hakata ise endale tööandjaks, kui see on võimalik. Mäletan kord ühte õpetajat, kes soovis leida endale uut karjääri… Temaga vesteldes ja olukorda analüüsides jõudis ta sinnani, et tegelikult talle oma töö meeldib, kuid tema elu oli teinud raskeks grupp lapsevanemaid ning ka kooli juhtkonnalt puudus talle toetus.

3. Soovitakse minna ettevõtlusesse – kas päriselt või katsetama. Põhjused selleks on taas erinevad: 1) soovitakse hakata pakkuma oma teadmisi ja oskusi iseseisvalt ja/või ei soovita enam kellelegi teisele kasumit luua ja tuua; 2) soovitakse teha senisest tööst hoopis midagi muud; 3) vahel on olukordi, kus elu sunnib – jääd töötuks ja uut tööd pole kerge saada; 4) või soovitakse ennast rahaliselt vabamana hakata tundma. Neid ajendeid võib olla veel teisigi.

4. Karjäärimuutvaks otsuseks võib olla ka „elu sund“: koondamine, ettevõtte pankrot, tervisemured, elukoha muutus, elukohas tööd pakkuvate tööandjate profiil, vanus (nt tantsijad, sportlased jt ametite esindajad).

Ühena mittelevinud põhjusena võib rääkida veel ka võimalusest ja vabadusest katsetada ja leida endale uus karjäär – kui ollakse finantsiliselt kindlustatud ja soovitakse lihtsalt katsetada elus erinevaid asju. Seda võimalust küll eriti ei kohta, aga sellest unistavad kindlasti paljud

Kristeli peamine sõnum on: „Tulevikuks peaks olema inimestel kindlasti taskus plaan B. Me saame ise palju ära teha juhuks, kui peaks tulema hetk, kus (palgatöötajana) tööd saada on keerulisem või me ei taha enam kellegi teise heaks töötada. Lisaks ei peagi alati olema töö see, kus enda saavutussoove välja elatakse. Töö võib olla elatusvahend, aga vabal ajal tegeledki asjadega, mis hinge soojaks teevad. Mark Twain on öelnud: “Kahekümne aasta pärast oled sa rohkem pettunud asjade pärast, mida sa ei teinud, kui nende pärast, mida sa tegid.”’