Soovitused tööandjale

Töötajate leidmiseks on mitmeid võimalusi. Kõige lihtsam on panna töökuulutus töötukassa portaali. Tööpakkumise sisestamise käigus näeb tööandja kohe, kui palju on tema tööpakkumisele töötukassa andmebaasis sobivaid kandidaate. Töötukassa andmebaasis on üle 30 000 CV. Kui sobivate oskustega töötajaid siiski ei leita, siis tuleks mõelda, kuidas sellised inimesed ettevõtte vajadustele vastavalt välja koolitada. 

Töötukassa toetab koolitustoetuse kaudu töötajate värbamist ametitesse, mis lähiaastatel on kasvava tähtsusega ning kus sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Siinjuures teeb töötukassa koostööd Kutsekojaga, kes koostab valdkondlikke ülevaateid tööjõu- ja oskuste vajadustest (nn OSKA uuringud). Koolitustoetust saavad taotleda tööandjad, kes on sellistele ametitele töötukassa portaalis tööpakkumise avaldamisega töötajaid otsinud, kuid pole siiski vajalike oskustega inimesi leidnud.

Seda võimalust on näiteks kasutanud Jõgevamaal asuv spooni – ja vineeritööstus Estonian Plywood AS. Ettevõte loodi juulis 2017. Esimese vineeriplaadi valmimiseni kulus umbes kaks aastat. Selle aja sisse mahtus tehase ehitus koos selle juurde käiva projekteerimisega ning personali-, ostu-, müügi-, kvaliteedi- jt projektide elluviimine. Täna ollakse ehitustegevuse ja seadmete paigaldamisega lõpusirgel ning keskendutakse töötajate väljaõppele ja tehase tootmisvõimsuse kasvatamisele. Töötajaid on praegu umbes 150.

Estonian Plywood AS värbas oma vineeritehasesse tootmise töötajaid ja tootmisseadmete tehnikuid. Kokku on töötukassa Estonian Plywood AS-i sel aastal toetanud 103 töötaja koolitamisel. Koostöö töötukassaga algas ühest telefonikõnest - töötukassa spetsialist võttis ettevõttega ühendust ja tutvustas koolitustoetuse võimalusi. Ettevõtte juhid rõhutavad, et just koostöö oma piirkonna tööandjate konsultandiga on võti, mis aitab läbi nii mõnestki esmapilgul ehmatavana tundunud bürokraatiatõkkest. „Kõige mugavam oli toetust taotleda e-keskkonnas ja kui tuligi ette tehnilisi tõrkeid, siis tulid töötukassa spetsialistid alati appi ja aitasid takistustest edasi liikuda. Meeldiv üllatus oli töötukassa hindamiskomisjoni poolne menetlus- ja otsustuskiirus“, võtavad ettevõtte juhid kokku oma kogemuse ja lisavad: „Soovitame kindlasti süveneda toetusvõimalustesse ja vestelda avameelselt oma piirkonna tööandjate konsultandiga, kes aitab vajalikud ettevalmistused taotluseks teha ning toetab ka hiljem aruandluse juures. Kuna töötukassa pakutava koolitustoetuse määrad on piisavalt ahvatlevad, siis on mõistlik leida need paar päeva, et teemasse süveneda ja projekt käima saada“.

Tallinna Tehnikaülikool koostas ettevõtte töötajatele spetsiaalselt neile mõeldud koolituse õppekava „Vineeritootmise baaskoolitus“. Kuus koolitusgruppi on töötukassa toel oma koolitused juba saanud ja teadmiste kontrolli läbinud. Kuna enamik Estonian Plywood AS-i töötajatest ei ole varem spooni- ja vineeritootmisega kokku puutunud, siis baaskoolitus võimaldab igal töötajal näha ka suuremat pilti ning oluliselt kiiremini tööle hakata. Kuna töötajate täienduskoolitus on tehase käivitamise faasis osaliselt riigi poolt finantseeritud, siis see jätab ettevõttele ressurssi uute koolitustegevuste kavandamiseks ja täiendõppe tellimiseks.

Töötukassa toetab väljaõpet, mille puhul tuleb töötajat koolitada vähemalt 50 akadeemilise tunni ulatuses. Koolitused peavad toimuma ühe aasta jooksul.

Töötukassa kompenseerib tööandjale töötajate koolituskulu, palgakulu koolitusel osaletud aja eest (tunnitöötasu alammääras) ning hüvitab töötaja välismaisel koolitusel osalemisega tööandjale tekkinud sõidukulud. Ühe töötaja kohta üldjuhul kuni 80% eelpool nimetatud kuludest, kuid mitte üle 2500 euro. Kui uus töötaja leitakse töötukassas registreeritud töötute seast, hüvitatakse 100% koolitusega seotud kuludest, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. Töötajaga tuleb sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassas.

Otsus toetuse saamise kohta tuleb 3-4 nädala jooksul. Esialgu kannab tööandja kõik koolitusega seotud kulud ise. Koolitustoetust makstakse tööandjale kuluaruande alusel.
Koostöös töötukassaga on Estonian Plywood AS-il tulevikus plaanis oma tootmismeeskondadele teha koos karjäärinõustajaga grupinõustamisi, mille käigus saavad meeskonnaliikmed üksteisega paremini tuttavaks, selgemaks saavad organisatsiooni väärtused ja kaardistatakse hetkeolukord - mis on hästi, millised on töötajate ootused ja mis vajab muutust isiklikul, meeskonna ja organisatsiooni tasandil.

Lisainfo:

• Täpsemad tingimused koolitustoetuse taotlemiseks leiate töötukassa kodulehelt Tööta ja õpi Rubriigist

• Küsimuste korral saatke palun e-kiri koolitustoetus@tootukassa.ee või võtke ühendust töötukassa tööandjate konsultandiga 

Autor: Riina Kurg, Eesti Töötukassa teenusejuht

Mets lisab, et Töötukassa aitab alati Eesti suvepealinnas Pärnus hotelle, spaasid ja restorane uute töötajate leidmisel. „Tänavusele uuele hooajale läheme vastu sellega, et saame loodetavasti teha kontaktse avatud uste nädala HoReCa-sektori tööandjatele,“ märkis Mets. Ta lisas, et nad võtavad sageli kontakti piirkondlikult oluliste tööandjatega ja räägivad läbi, millise taustaga inimesi nad otsivad. Siis leiavad nad sobivad inimesed oma konsultantide abiga ja viivad nad tööandja juurde kohapeale. 

„Oleme juba kohtunud Pärnu vanima Rannahotelli ja Estonia spaa juhtidega, kes ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõunike kogus kaasa räägivad ja panustavad. Nemad on nõus katsetama ka kastist välja lahendustega. Ka noortele suunatud suviste hooajatööde messi soovime sel kevadel ära teha. Noorte osas on veidi vastuoksa infot kuulda olnud: tööandjad kurdavad, et noori pole ja noored kurdavad, et kuskile pole suveks tööle minna. Meie missioon on nad kokku viia,“ kommenteeris Mets.

Juht tõdes lisaks, et mitteametlik töötamine on kahjuks Pärnu väikestes kohvikutes probleemiks. „Kui klient nõustamise käigus annab oma konsultandile tagasisidet, et töövestlusel pakuti talle mitteametlikku tööd, siis meie teavitame sellest ka maksuametit,“ märkis Mets kindlalt. 

Probleemiks on ka madalad palgad HoReCa-sektoris

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe lisas, et avatud uste ürituse raames on varasematel aastatel Pärnust osalenud 7-8 tööandjat. “Kui suudame lähtepaugu õigeaegselt ajastada, siis Pärnu hotellid, spaad ja restoranid oma töötajad ka õigeks ajaks leiavad,“ tõdes Heamäe.

Ta lisas samas, et hotellid peavad ka ise kindlasti tegelema enese brändinguga. „Probleemiks on ka madalad palgad sektoris. Tõsi, mõnel ametikohal on tasu ka tõusnud, aga see jääb vahemikku 600-1000 brutoeurot. 

Heamäe lisas, et tööandjad peaksid tööotsijatele ka veidi paindlikkusega vastu tulema. „Kui näiteks nõudepesija peab 10 tundi päevas korraga töötama, siis vähenenud töövõimega inimene sinna tööle ei lähe, sest tal võib olla ka aastatepikkuse raske füüsilise töö tagajärjel tekkinud terviseprobleeme. Ja teadmiseks kõigile tööandjatele, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel saab töötukassast ka sotsiaalmaksu hüvitamist. Aga tööandjad ei taha väga aastaid paigas olnud graafikuid ümber teha,“ märkis Heamäe.

Ta tõi näiteks vestluse ühe Pärnu tootmisettevõtte omanikuga, kus ta ütles, et võttis tööle ühe käe kaotanud laaduri ning oli väga imestunud selle üle, et too mees töötab kohati isegi kiiremini kui tema kahe käega kolleegid. „Kui sa tahad täna inimesi tööle saada, siis tuleb ikkagi arvestada, et töötajad dikteerivad turgu ja ka tööandjatel on aeg muutusteks. Töötajad on juba paljude muutustega tänases maailmas kohanenud ja nüüd peavad ka tööandjad kogu aeg muutuma,“ märkis Heamäe.

Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad rohkem kandidaate

Mets kinnitas, et paindliku tööajaga töötamise võimalusest räägivad väga paljud inimesed ning tööandjate paindlikkus kindlasti leevendaks nende olukorda.

„Vähenenud töövõimega inimesi on Pärnumaa töötute seas alla 900, aga see on siiski väga suur hulk ehk ligi kolmandik kogu töötute arvust, milleks oli aasta lõpu seisuga 2859. Need ligi 900 inimest oleksid kõik väga õnnelikud osalise töötamise võimaluse üle. Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad kindlasti rohkem kandidaate,“ märkis Mets. 

„See teema vajab veel palju tutvustamist, sest kohati on tööandjate seas suhtumist, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tähendab ainult probleeme, aga tegelikult võib vähenenud töövõime olla ükskõik kellel, ilma, et sellest keegi arugi saaks. Tänapäeval on seal väga palju erinevaid inimesi,“ tõdes Mets.

Mure on pigem tööjõupuudus, mitte tööpuudus

Kahtlemata andis tunamullu alguse saanud koroonakriis tugeva hoobi tööturule. Siiski toob Töötukassa esindaja Livia Laas välja, et kuigi täna räägitakse palju tööpuudusest, on tegelikkuses meil hoopis suurem puudus tööjõust.

Tööpakkumiste arvud näitavad pidevat kasvu – alates eelmise aasta teisest kvartalist on pakkumised olnud ainult tõusutrendis.

“Numbriliselt on meil küll praegu võrreldes kriisieelse perioodiga tööturul ligi 10 000 töötut rohkem, ent tähelepanu tasub juhtida asjaolule, et toona oli ka töötuse määr sedavõrd madal, et sellistes tingimustes polnud lihtsalt võimalik uut töötajat leida,” selgitab Laas.

Tööjõupuuduse üks peamine põhjus on mõistagi see, et tööturul on toimunud viimastel aastatel üha suuremad muutused. Näiteks tekib aina enam juurde uusi tehnoloogiad, mis omakorda eeldavad töötajalt spetsiifilisemaid oskusi ja teadmisi valitud alal töötamiseks.

Nii mõnelgi juhul on töötajate puudujääk tingitud sellest, et valdkond ei ole noorte hulgas populaarne (nt toomine) ning seetõttu on tööandjal töölt lahkuvatele inimestele keeruline asendajaid leida. Keerulisem on ka ametikohtadel, kus üleüldine palgatase on pigem madal, kuid töö oma olemuselt raske ning väsitav (hooldustöötajad, klienditeenindajad). Samuti lisanduvad sinna veel näiteks struktuurse tööpuuduse ilmingud. “Töökohad on tihtipeale sellistes paikades, kus pole vajalike oskustega inimesi või asukoht lihtsalt ei sobi inimesele,” räägib Töötukassa tööandjate teenuse juht.

Laasi sõnul on meie kaudu alati otsitud rohkem töötajaid teenindavasse sektorisse, hetkel otsitakse võrdselt nii oskustöölisi kui ka teenindussektori töötajaid. Ta toob veel välja, et juba praegu otsivad mitmed ettevõtted endale lisaks olemasolevale tööjõule abikäsi ka eelseisvaks suvehooajaks.

Kaugtöö andis tööandjatele laiemad võimalused

Samas pärast rangemate piirangute kehtestamist hakkas nii Eestis kui ka mujal maailmas üha rohkem populaarsust koguma kaugtöö. See andis nii mõneski valdkonnas paremad võimalused ka tööandjatele.

Kui valdava osa tööst saab inimene teha kodus ning igapäevaselt kontoris käima ei pea, saab tööandja sobiva töötaja leidmiseks vaadata kaugematesse piirkondadesse. “Kui tööandja otsib töötajat Harjumaale, siis tänu kaugtööle võib tegelikult ametisse asuda inimene ka mõnest muust maakonnast,”  räägib Laas.

Kuidas Töötukassa saab tööandjale uue töötaja leidmisel abiks olla?

Sobiva töötaja leidmine on muutumas järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Siin saabki abikäe tööandjatele ulatada Töötukassa, kes pakub mitmeid erinevaid võimalusi töötaja värbamiseks.

Esimene ja üks lihtsamaid viise uue töötaja leidmiseks on loomulikult Töötukassa lehele töökuulutuse lisamine. Seda on lihtne teha ja on tööandjale ka täiesti tasuta. Igas kuus tutvub meie lehel tööpakkumistega ligi 50 000 inimest. Ent lisaks sellele pakub Töötukassa veel õige mitut võimalust sobiva töötaja leidmiseks.

“Töötukassa kaudu on võimalik korraldada näiteks infotunde ja lahtise uste päevi, kus tööandja saab lähemalt tutvustada enda töökohta ja millega seal täpsemalt tegeletakse. Üritusi on täiesti võimalik korraldada ka virtuaalselt. Töötukassa eestvedamisel toimub kaks korda aastas virtuaalne töömess, kus osaleb ligi 35 000 inimest ja see on suurepärane koht tööandjatel ennast näidata,” selgitab Laas.

Kui aga tööandjal on olemas inimesed, kuid puudub võimalus nendele inimestele vastav väljaõpe teha, saab siinkohal jällegi Töötukassa sind toetada. “Nimelt on meil olemas spetsiaalne koolitustoetus, kus näiteks töökohal uue tehnoloogia kasutusele võtmisel toetab Töötukassa ka juba olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni uuendamist,” räägib Laas.

Tutvu Töötukassa poolt pakutavate erinevate võimaluste aadressil www.töötukassa.ee.