Menu
 
Menu
Notifications
  • Karjäärinurk
  • Stressivaba tulevik: miks juba enne kooli lõppu karjäärinõustamisele minna?

Stressivaba tulevik: miks juba enne kooli lõppu karjäärinõustamisele minna?

Mis saab edasi? Kuhu minna? Kas saan ikka ise hakkama? Säärased küsimused on kindlasti vähemalt korra vaevanud kõiki keskkoolis õppivaid noori, sest lõpudiplomi vastuvõtmise järel tabav valikute laviin võib esmapilgul tõesti pahviks lüüa.

Läbi ühiskondliku prisma kiigates ilmneb üsna kiiresti, et tänapäeva noorte karjäärivalik on palju laiem kui ühelgi põlvkonnal enne neid.

Peale ülikooliõpingute lisanduvad karjääriredelile vahetusprogrammide, vabatahtliku töö ning näiteks ka vabakutselise elustiili nimelised astmed. Võimaluste loetelu paistab justkui lõputu.

Sellega kaasnev teadmatus ning pisut hirmutav tunne ei ole aga midagi, mille pärast peaks häbi tundma. Et hägust vett selgemaks teha, on võimalik oma karjääri planeerimise “vundamenti” laduma hakata juba õpingute ajal.

Kas keskkooliõpilasel on mõtet karjäärinõustamisele minna?

Töötukassa karjäärispetsialist Kadri Laansaar nõustab noori karjäärivalikul juba pikemat aega, aidates neil paika panna plaane ning edasisi samme, mis puhuks neile lähiaastatel tuule tiibadesse.

Hea näitena võib tuua Kadri konsultatsioonile tulnud 11. klassi õpilase Johannese, kellega peetud vestlus tõi välja tänapäeval noorte seas levivad küsimused, probleemid ning hoiakud tuleviku kujundamise suhtes.

Johannes tegeleb õpingute kõrvalt peamiselt oma hobiga, mis on osaliselt hakanud talle ka juba sissetulekut tooma. Ta tegeleb YouTube’i videokeskkonnas parkuurining akrobaatikateemaliste videote loomisega ning õpetab ühtlasi seda kunsti ka huvilistele. Enda tulevikku Johannes otseselt treeninguvaldkonnas ei näe, ent visuaalsele kunstile ja meediumitele keskenduv pool on tugevalt hinnas ning paistab noormehele ka meelt mööda olevat.

Gümnaasiumi lõpetamine on aga juba silmapiiril ning Johannesel on tuleviku osas veel kahtlusi. Johannest huvitav video- ja fotomaailm on õpetanud, et nüüdisajal maksavad oskused rohkem kui ülikoolidiplom ja seega ei tundu kõrgharidus just kõige õigem lahendus.

“Selles valdkonnas on väga palju võimalik ise näiteks interneti kaudu ära õppida, spetsiaalne haridus pole tingimata vajalik,” selgitab Johannes.

Karjäärivalikuid on täpselt nii palju, kui on inimesel kujutlusvõimet

Ühtlasi tuleb noormehel läbida ka ajateenistus ning kõige enam soovib Johannes lüüa läbi ning töötada välismaal.

Laansaare sõnul on üks võimalik lahendus, mis aitab otsusele jõuda, just eelnimetatud ajateenistuse läbimine, mida võib võtta ajapikendusena enne karjäärivaliku tegemist. Seal viibimine aitab ühtlasi vähendada võimalikku sotsiaalset või enesele tekitatud survet.

“Kui ülikooliõpe ära peaks jääma, on välismaale minekuks mitu võimalust,” lisab ta. Euroopa Liidu projektide raames on välisriikides võimalik teha palju vabatahtlikku tööd, mille kaudu saab tihti endale väärt sotsiaalset kapitali ning palgaga tööpakkumisi. Ühtlasi pakutakse ka rahvusvahelisi noortekeskuste vahetusprogramme.

Johannes pakub endale kõige sobivama variandina välja vabakutselise töö, mille puhul enda aega ja asukohta kõige mugavamalt planeerida saab. Kadri kiidab noormehe ideed takka ning võrdleb seda just ühe tänapäeval levinud nähtusega, mida kirjeldatakse terminiga „digitaalnomaadlus“.

“Karjäärispetsialistiga kohtudes proovime toetada, suunata ja aidata kõikide otsuste ja valikutega, ent lõpuks peab noor ise otsustama, kas ta leiab sealt midagi kasulikku ning kuidas seda ära kasutada,” räägib Kadri. Kindel on aga, et karjäärinõustaja juurest tulles on pilt alati natuke selgem.

Küsi siit