PROLOG TARNEAHELAKONVERENTS 2021

DHLi Trend Radar on DHLi innovatsioonikeskuse iga-aastane eksklusiivne ülevaade äri- ja tehnoloogiatrendidest, mis kujundavad tarneahelate ja logistika tulevikku. Pandeemia on testinud tarneahelaid kogu maailmas ja esitanud logistikatööstusele väljakutseid, kuidas saada hakkama olukorras, kui lennuliiklus on olematu, piiriülene kaubandus takistatud, kuid maailmas toimub paanikaostmine.

Viimatine Trend Radar keskendub suundumustele, mis aitab ettevõtetel olla valmis uueks normaalsuseks, sest kui teie tarneahel on sama, mis oli teil enne koroonaviirust, siis teete tõenäoliselt midagi valesti. DHL Expressi tegevjuht Kristina Laaneots on konverentsi ettekande jaoks Trend Radarist välja sõelunud kõige olulisemad logistikatrendid, millede praktiseerimine aitab teil tänases olukorras oma äri jätkata.

Ta heidab pilgu peale ka vanematele Trend Radaritele ja vaatab, kuidas neis ennustatu on realiseerunud ning toob näiteid, kuidas on need muutnud tema ettevõtte äri.

5Gst räägitakse palju aga tegelikult me ikka täpselt ei tea, mida selle tulek endaga kaasa toob ja milliseid võimalusi see loob näiteks logistikas ja tarneahelates. Andrus Durejko teab ilmselt meist kõigist rohkem. Ericsson on teinud üle-euroopalise analüüsi, kui suurt kasu toob 5G võrgu ehitamine eri riikidele. Luubi alla võeti ka sektorid, mille alla kuuluvad logistika, kaubavedu, ühistransport jne. Andrus räägib konverentsil, kui suur on meie rahaline võit 5G kasutusele võtmisest ning kust need kasud tulevad kaubaveos ja logistikas.

Tallinna Tehnikaülikool koostöös Silberautoga ehitas valmis Eesti esimese (Euroopa kolmanda) isejuhtiva auto juba aastal 2018. Ülikooli 100ndal juubelil selle esitlemine avalikkusele oli siiski vaid esimene samm. Praeguseks on nii auto edasi arendatud kui ka kogu kontseptsioonide ideestik, kuidas iseAutot rakendada meie kõigi huvides olemasolevate ja vaikselt avarduvate isejuhtivatele sõidukitele määratud piirangutega maailmas. Käimas on mitmed pilootprojektid, mis annavad kõige paremini edasi infot, mis siis tegelikult selles vallas toimumas (sh. kuidas inimesed teemasse suhtuvad ning kus nad kõige rohkem isejuhtivatele rakendust hetkel näevad). Ettekanne keskendubki selle suurema pildi ja laiema pilgu loomisele.

Elektroonikakomponentide nimel käib võitlus kõige kõrgemal tasemel. Läbirääkimisi peavad ettevõtete juhid ja riikide peaministrid, et tööstustel oleks tootmise jätkamiseks komponente. Ühe maailma suurima elektroonika-komponentide tarnija müügiesindajana on Hanno Septer igapäevaselt selle võitluse sees. Tema oskab rääkida, kuidas me sellisesse olukorda jõudsime, mis on selle mõjud ja kuidas sellest nüüd välja tuleme.

Tarneahelat läbiva teabe olulisus kasvab. Üha rohkem sõltub organisatsiooni edulugu allhankijate, edasimüüjate ja logistikapartneritega jagatud ärisaladusest. Covid-19 lõi sellesse ahelasse mõrad. Massilistest organiseeritud rünnetest tarneahela erinevatele osadele sai uus trend. Nende rünnetega leitakse üles nõrgim lüli ja teenitakse kuritegelikku tulu. 2020. aasta suvel toimusid organiseeritud ründed Eesti suurte teenusepakkujate vastu. Rünnetes kasutati uute tööoludega kaasnenud muutusi ja töötajate tähelepanu hajumist. Pääseti ligi organisatsioonide süsteemidele, kasutajakontodele ning paroolidele. Kasutades rünnetes pihta saanud organisatsioonide tarneahelat, partnerlusi ja kliendisuhteid rünnati omakorda nende süsteeme. Kokku õnnestus ligi pääseda sadade organisatsioonide IT süsteemidesse. Kuigi osad neist rünnetest suudeti tuvastada ja juurdepääsud sulgeda, jätkuvad samu ründevektoreid kasutades edukad ründed tänaseni.

Tarneahela julgeolek sõltub otseselt partnerite vahelisest usaldusest ja iga osalise isiklikust hoolsuse määrast ning sellest, kas parimad tarneahela julgeoleku tagamise poliitikad eksisteerivad üksnes paberil või on ka reaalselt ellu rakendatud.

Pandeemia saabudes alahindasid kõik kriisi mastaapi ja potentsiaalset kestvust. Tarneahelad olid ülesehitatud rahuajale kohaselt – suuremaid ja laiapõhjalisemaid tõrkeid polnud juba mõnda aega esinenud ja fookus oli ainult ühiku hinnal. Kuid kriisis muutus kõik etteennustamatuks – nii haiguskollete tekkimine kui riikide reageerimine. Kõigi jaoks tekkis väga paljude muutujatega probleem, mida aga keegi ei olnud valmis lahendama.

Koroona pandeemia saabudes tabas maailma paanika. Riigid hakkasid tegema otsuseid … selgus, et valesid otsuseid, leiab hankeekspert Hans Casteel.

Eesti Vabaõhumuuseum on nagu linnapiiril asuv omamoodi Eesti küla, kus asuvad hooned aastast 1699 kuni 2020. Selle küla hooned ei ole ehitatud kohapeal. Erinevate ajastute majad on Rocca al Mare suvemõisa alale kokku toodud Eesti erinevatest piirkondadest. Algupäraselt kasutati majade ehitamisel puitmaterjali, aja möödudes muutusid ka ehitusmaterjalid, mille teisaldamisel kasutatakse erinevat tehnikat. Viimati jõudis pärale 1960ndatest aastatest pärit silikaattellisest 2-korruseline laudatööliste kortermaja, mille transport Eesti teisest otsast oli nagu jalgratta leiutamine.