Turism ja Covid 19? Mis on populaarne pärast epideemiat?

Turism ja koroonaviirus Covid 19 – mis saab edasi? Millised piirkonnad saavad populaarseteks pärast epideemiat?

Turismisektor ja epideemia tagajärjed

Nüüdseks juba üleilmse levikuga koroonaviiruse puhangu poolt tekitatud kaosest tingituna kannatavad vähemal või suuremal määral pea kõik inimtegevusega seotud valdkonnad. Alljärgnevalt püüame anda ülevaate olukorrast ja võimalikest arengutest ühes neist – turismisektoris.

On selge, et järgneva kahe aasta jooksul (just sellist kestust ennustavad teadlased maailmas eeldatavalt lainetena levivale koroonaepideemiale) toimuvad muudatused turismisektori toimetulekuvõimekuses ja turistide eelistustes. On arusaadav, et lähitulevikus ei soovita võtta riske ja reisida nii kaugematesse maadesse kui lähiriikidesse, mis ei olnud valmis puhkenud kriisiga toimetulekuks ega suutnud võtta vastutust epideemia pantvangideks muutunud turistide eest. Näiteks said Montenegros viibinud Vene turistidest kohalike poliitmängude pantvangid. Loomulikult ei aita selline olukord kaasa antud riigi turismisektori arengule lähitulevikus.

Jälgisime tähelepanelikult, kuidas erinevad riigid korraldasid oma välismaal viibivate turistidest kodanike kojutoomist olukorras, kus Euroopa maad sulgesid oma piire. Kui osa riike tuli probleemi lahendamisega üsna edukalt toime, siis nii mõnigi ebaõnnestus pea täielikult. Ettevõtmises kasutati tulemuslikult ära laevafirmasid: näiteks suutis Tallink mõistliku hinna eest korraldada koroonalõksu jäänud inimeste operatiivse tagasitoomise Saksamaalt Balti riikidesse. Samas lennufirmad väga positiivselt silma ei paistnud: pigem iseloomustavad nende tegevust kriisisituatsioonis nii tõusnud piletihinnad kui ka vastutuse mittevõtmine ära jäänud reiside eest. Reisijate abistamise asemel jäeti nad sisuliselt omapead ja püüti vastutus jätta kindlustusfirmadele. Ja seda olukorras, kus inimestel ei olnud koju naasmiseks tihti enam vajalikke rahalisi vahendeid. Kahjuks võib selliseid näiteid leida mitmeid, olgugi, et kriisisituatsioonis võinuksid lennufirmad oma kasumiisu ohjeldada.

Milliseks kujuneb 2020. aasta turismisektoris?

Nagu eelpool kirjutatud, turismiteenuste tarbijate eelistused pärast kriisi kindlasti muutuvad. On kindel, et kuigi inimeste liikumisvõimalused praeguses situatsioonis on olematud, aastateks keegi reisimisest loobuda ei kavatse. Kuid milliseks kujunevad turistide eelistused? Siin võib tinglikult eristada kolme arenguetappi.

Näiteks on olnud märgata huvi suurenemist siseriikliku turismi osas. Olukorras, kus lennata või sõita isegi naaberriikidesse ei ole võimalik, reisivad inimesed riigisiseselt lähipiirkonnas, tarbides SPA-teenuseid ja nautides loodust. Väärib märkimist, et kasvab huvi nn segatuuride vastu, kus korraga saab nii puhata kui ka tutvuda piirkonna ajalooga. Trendikas on ka puhkus koos toiduturismiga. Siinkohal on kindlasti palju erinevaid variante, pigem on küsimus tarbija eelistustes ja rahalistes võimalustes.

Teine etapp algab siis, kui avatakse piirid ja tekib võimalus välismaale sõita. Kohe, kui taastub lennuliiklus ja bussitransport, sõidavad turistid eelkõige naaberriikidesse. Näiteks Skandinaaviasse, Balti riikidesse ja Venemaa lääneossa. Võib oletada, et sel perioodil leitakse ka juba tuttavais paigus midagi uut ja huvitavat.

Arvatavasti pea samaaegselt käivitub kolmas etapp. Siin võiks tähelepanu pöörata riikidele, mis koroonaepideemia tingimustes tegutsesid operatiivselt ja püüdsid maksimaalselt olukorda stabiliseerida ning on samas turistile ka suhteliselt taskukohased.

Millised riike on pärast pandeemiat ohutum külastada?

Ei ole saladus, et ka praegu on riike, mis on end ametlikult n.ö puhtaks kuulutanud. Näiteks 34 miljoni elanikuga Usbekistan, kus märtsi keskpaigaks oli ametlikult vaid 23 koroonaviirusesse nakatunut. Siinkohal tasub muidugi nimetada ka teisi Kesk-Aasia riike. Hämmastav, kuid neis on haigestumine elanikkonna arvukust arvestades minimaalne. Neis riikides saab turist mõistliku hinna eest osa heast kliimast, imeilusatest loodusvaadetest, rikkalikust ajaloopärandist ja erilistest maitseelamustest. Seepärast võib julgelt kaaluda reisi Kesk-Aasia maadesse!

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka suurepäraseid Kaukaasia riike: Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani. Ringreisid neisse on nõutud, sest siin nagu ka Kesk-Aasia maades on teiste piirkondade ees palju eeliseid: reisieelarve, ajalugu, toit ja loodus.

Kui rääkida kaugematest reisisihtpunktidest, võib eeldada, et sel suvel on nõutud ringreisid imetoredale Baikalile. Samas on võimalik ette võtta reis läbi Venemaa mööda Trans-Siberi raudteed. Ja miks ka mitte, sest ükski maa ei koosne ainult suurlinnadest ega sealsest melust. Et paremini külastatavat riiki tundma õppida, tuleb reisida ka keskustest kaugemale. Seetõttu võiksid sellised ringreisid oli iga reisiselli arsenalis.

Igal juhul on võitjateks nii turistid kui need turismifirmad, kes õigeaegselt suudavad ennustada ja mõista turismiturul toimuvaid muudatusi ning prognoosida tarbijate tulevasi eelistusi.

Turism oli, on ja jääb, sest kuigi muutuvad maitsed ning tarbimiseelistused, ei kao inimeste soov reisida ja tundma õppida teisi maid, teiste rahvaste kultuuri ning ajalugu.

19.03.2020

Dmitri Lebedev, ekspert Onlineexpo
https://www.tripadvisor.ru/Profile/Dimatll