Väljapaistva meresõitja Adam Johann von Krusensterni sünnist möödus 250 aastat 

Maailma ajaloos on palju näiteid kuulsatest inimestest, kes on oma tegevusega jätnud kustumatu jälje ajalukku ja olulise pärandi järgnevatele põlvkondadele. Üks sellistest on baltisaksa päritolu Vene meresõitja admiral Adam Johann von Krusenstern. Paljutähenduslik on ka meresõitja nimi – nimelt kui pisut fantaseerida ja nimi osadeks võtta, võiks seda tõlkida „ümbermaailmareisi täht“ (kruzen – teekond suletud ringil ja stern – täht). 

Adam Johann von Krusenstern sündis 1770. aastal Eestimaal Hagudi mõisas (tänases Eesti Vabariigis Rapla maakonnas) baltisaksasaksa aadlipere seitsmenda lapsena. Tulevase ränduri isa Johann Friedrich Krusenstern püüdis oma lastele anda hea hariduse ja mõisas oli alati mitu õpetajat. See kõik oli aluseks ka Adam Johann von Krusensterni isiksuse kujunemisel - tema kaasaegsete sõnul oli tal Liivimaa sakslase iseloom, ta oli aus, nõudlik enda ja teiste suhtes, punktuaalne ning sihikindel. 

Tulevane meresõitja oli kõigest 14-aastane, kui ta astus mereväe kadetikorpusesse Kroonlinnas, õppides seal ette nähtud kuue aasta asemel kolm, sest osaleda tuli puhkenud Vene-Rootsi sõjas, kus ta teenis purjelaeval Mstislav mitšmani auastmes. Just kadetikorpuseaastail hakkas noor Krusenstern unistama kaugetest maadest ja ääretutest meredest ning ookeanidest. Õpingute ajal tutvus ta ka Juri Lisjanskiga, kellega koos suundus 1803. aastal kahe laevaga (Nadežda ja Neva) Vene laevastiku esimesele ümbermaailmareisile. Enne seda jõudis tulevane maadeavastaja aga silma paista sõjategevuses Rootsi laevastiku vastu ja pärast Suursaare merelahingut anti talle ka uus mereväeline auaste.  

1793. aastal astus Krusenstern Inglise mereväkke, teenides seal erinevatel laevadel Atlandi ja India ookeanidel. Naasnud 1799. aastal Peterburgi, anti talle üsna tagasihoidlik laevakomandöri ametikoht Tallinnas. Tuginedes oma meresõidukogemustele ja maailmameredelt saadud teadmistele, pöördus ta tsaari poole ettepanekuga korraldada ümbermaailmareis.   

Mõte uuest võimalikust mereteest Venemaa ja Aasia vahel ei andnud rahu: mõistis ju tulevane maadeavastaja suurepäraselt uue kaubatee olulisust. Lisaks majanduslikule kasule oleks selline ekspeditsioon andnud palju ka okeanograafia, loodusteaduse, etnograafia ja lingvistika seisukohast.  

Kauaoodatud ekspeditsioon toimus Adam Johann von Krusensterni juhtimisel aastail 1803-1806, olles ühtlasi Vene meresõidu uue ajastu alguseks. Nii tehti 19. sajandi esimesel poolel 39 ümber- ja poolümbermaailmareisi, sealhulgas teise kuulsa Eesti meresõitja ning maadeavastaja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshauseni juhtimisel 1819. aastal alanud retk, mille käigus avastati Antarktis. Just sellised meresõitjad nagu Krusenstern ja Bellingshausen aitasid Venemaal anda arvestatava panuse maailma geograafiateadusesse.  

1816. aastal omandas Adam Johann von Krusenstern varem von Benckendorffidele kuulunud Kiltsi mõisa (Lääne –Virumaal). Siin kirjutas Krusenstern ühe oma kuulsama töö Vaiksest ookeanist „Lõunamere atlas“, mis oli oma aja parimaid, sisaldades kõige täpsemaid geograafilisi, astronoomilisi, etnograafilisi ja bioloogilisi vaatlusandmeid. Aastaid kasutasid seda atlast ka teised meresõitjad. Tema kolmeköiteline „Reis ümber maailma“ aga avaldati mitmes Euroopa riigis.  

1827. aastal hakkas Krusenstern juhatama mereväe kadetikorpust, kus viis läbi mitmeid uuendusi, asutades sealhulgas kõrgemad ohvitseriklassid, millest arenes hiljem välja sõjaväeline mereväeakadeemia.  1842. aastal lahkus ta ametist, olles selleks ajaks tõusnud juba admiraliseisusesse, ja asus elama oma Eestimaa mõisatesse, jätkates samas teadustööd. 1845. aastal osales ta koos teiste väljapaistvate maadeuurijatega Vene geograafiaseltsi asutamisel.  

Admiral Adam Johann von Krusenstern suri 1846. aasatal ja maeti Tallinna Toomkirikusse. Admirali nimi on alatiseks jäädvustunud saarte, väinade, jäälõhkuja ja isegi Kuu kraatri nimedes. Temast võib julgelt rääkida kui suurest inimesest, kes on jätnud ajalukku nii muljetavaldava jälje, et tema avastusteta oleks tänapäeva meteoroloogiat ja okeanograafiat raske ette kujutada. On meeldiv, et avastades enda jaoks nii tuttavat Eestit, avastad selle iga kord justkui uuesti just tänu sellistele väljapaistvatele inimestele, kelle järgi tahaks joonduda ka tänapäeval.  

Artikli autor:
OnlineExpo ekspert Dmitri Lebedev
https://www.tripadvisor.ru/Profile/Dimatll