Mida teha selliste põlengute vältimiseks ja majaelanike kaitsmiseks?

Kortermajas on tuleohutusele mõtlemine kõigi ühine kohustus. Tuleõnnetuste ennetamiseks tuleb kortermajas oma panus anda nii korteriühistul kui ka igal majaelanikul.

Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel. Tihti on probleemiks suitsetamine trepikodades. Kui inimesed seda teadmatusest või tahtlikult endiselt teevad, siis on soovitatav panna trepikodadesse kasvõi igale korrusele suitsuandur, mis nii põlengust kui ka trepikojas suitsetavast inimesest kiiresti märku annab. Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks tulekustuti.

Kindlasti jääb ühistu pädevusse korterelamu üldkasutatavate elektripaigaldiste regulaarne tehniline kontroll ja ahjuküttega majade puhul ka kord aastas korstnapühkija või siis gaasiseadmete hoolduse tellimine. Oluline on veenduda, et küttesüsteemid majas on seaduslikult ehitatud või paigaldatud.

Tihtilugu on korterelamutes probleeme lapsevankritega - koridoris lapsevankri hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid tulekahju korral saab sellest ohüik takistus hoonest välja pääsemisel. Igas hoones peavad olema piisavalt avarad ja liikumiseks ohutud evakuatsiooniteed ning asjad, mida hoitakse, ei tohi olla põlevmaterjalist. Trepikodades hoiustatud lapsevankreid on ka süüdatud - tänavu märtsis toimus öisel ajal sotsiaalmaja trepikojas vankripõleng, mis jättis oma korteritesse lõksu kümned inimesed.

Selleks, et lapsevankriga pere ei oleks oma murega üksi, peaks korteriühistu/majavanema eestvedamisel koridoride evakuatsiooni teemat ühiselt majas arutama ja leppima kokku, kus ja kuidas elanikud vankreid, aga näiteks ka jalgrattaid hoiavad. Kindlasti ei saa aktsepteerida mööbli ladustamist trepikodades.

Kui siis põleng on juba puhkenud, on tähtis, et päästeauto pääseks hoonele ligi. Selleks peaksveenduma, et majanumber on korralikult nähtav ja parkimine maja ümber korraldatud nii, et see ei sega päästetööd. Täna on päästeauto ligipääs,
eriti just Tallinna korrusmajadele, väga kehv.