Kuuma- ja veekahjude likvideerimine on kulukas ja aeganõudev

19. juuni pärastlõunal sai päästeamet teate plahvatusest Nisu tänaval asuvas kortermajas. Kustutamine vältas tunde, sest tuli oli levinud maja katuse alla. Katusest ei jäänud suurt midagi alles, see tuli maha kiskuda. Kahjustada said kõik korterid, mõni rohkem, teine vähem.

Terves hoones polnud kaheksa nädalat elektrit, mitmes korteris polnud nädalaid vett. Kustutusvee ja katkise katuse tõttu oli majas niiske, tapeet koorus seintelt ja korterid hallitasid. Kahjud olid märkimisväärsed: ühe korteri kahjud ulatusid 18 000 ja teisel 12 000 euroni.

Iga ehitaja teab, et kui tegu on kuuma- ja veekahjustustega, on esmane tegevus põlenud kaablite ja kobrutama hakanud värvi eemaldamine. Seinad ja laed pestakse puhtaks ning seejärel on neid võimalik uuesti viimistleda. Veekahjude puhul tuleb arvestada sellega, et asja üks pool on nähtavad kahjud (pundunud viimistlusmaterjalid ja mööbel, seinast lahti tulnud tapeet ja värv), aga on selge, et vesi jõuab tavaliselt kõrgemalt korruselt madalamale läbi põrandate ja seinakonstruktsioonide.

Kivimajades piirdub remont tavaliselt põrandakatete vahetamise, seinte ja lagede viimistlemise ning mööbli väljavahetamisega. Puitmajade puhul on sageli tarvis lahti võtta vahelaed ja seinte konstruktsioonid, sest kahjustada saanud isolatsioonimaterjalid lähevad väga lühikese aja jooksul hallitama.