Avasta iseseisvalt haridusmaailma!

Kui tunned, et on raske või pingeline siis:

Vaata olukorda eemalt. Kui on raske või pingeline siis võta aeg maha, astu korraks sellest olukorrast välja ja vaata seda kõrvalt.

Ole niisama ja ära tee mitte midagi. Võta enda jaoks pool tunnikest lihtsalt olemiseks, jäta ka nutividinad eemale. See aitab mõtetel selgineda ja puhanumana jätkata.  

Räägi välja ja hakkab kergem. Räägi oma tunnetest ja mõtetest vanemate ja/või sõpradega. Kui tunned, et on raske või emotsioonid keevad üle pea, siis vahel aitab sellest, kui lihtsalt räägid välja, mis sinu sees toimub.

Maga piisavalt. Piisav uni on oluline. Une arvelt õppimine ei ole tulemuslik, sest väsinud peaga õppides või töid tehes, kannatavad tulemused.

Oma mõtteid ja tundeid kooli lõpetamisega seoses jagasid ka noored, kel gümnaasiumisse või kutsekooli sisseastumise kogemus alles aasta või paari tagant meeles. Ja kes oleks parem kriitik ning kaasamõtleja, kui mitte noor, kellel endal see tee tänavu ees. Milliseid soovitusi ja mõtteid tasuks üheksandikel sisseastumistestide ja katsete eel kindlasti meeles hoida? Janely Elias, tänavune Püünsi Kooli 9. klassi lõpetaja, toob välja!

Karjääripäevade vestlusringidest ja ettekannetest olid kõnetavaimad just noorte enda mõtted ja kogemused. Hea oli kuulda, kuidas teistelgi on olnud täpselt samasugused küsimused, hirmud ja kahtlused nagu minul või minu sõpradel praegusel hetkel. Panin enda jaoks kirja mõned mõtted, millest on ehk abi ka teistele lõpetajatele.

1. Proovi sisse astuda mitmesse koolidesse,  ära piirdu vaid ühe või kahe valikuga. Uurida tasub erinevate koolide kohta ja esitada avaldus nendesse, mis sind enim kõnetavad.

2. Viimasel õhtul ei tasu õppima hakata. Tulemuslikum on järjepidevalt õppimine korras hoida ja teemadega järje peal püsida. Katsetes on sees teemad, mida kõike koolis juba õppinud oled. Kui on teemasid, milles tunned, et vajad tuge või järele aitamist, siis vajadusel saab osaleda mõnel kursusel või küsida abi õpetajalt. 

3. Ära võrdle ennast ega enda ettevalmistust teistega. Sa ei pea õppima sama palju või vähe kui teised. Sa ei pea käima samadel ettevalmistuskursustel, sa ei pea neil üldse käima, kui sa seda ei vaja. Lähtu iseendast ja sellest, kui kindlalt sa ennast tunned? Kui kahtled, kas vajad lisatuge või mitte, siis küsi julgelt oma aineõpetajatelt. Nad näevad sinu valmisolekut ja oskavad kaasa rääkida, kas ja mis teemadega peaksid veel tegelema?

4. Enne vestlust vii ennast kurssi kooli eripäradega. Mis on selle kooli tugevused? Milline on kooli ajalugu ja tähtsamad faktid sealt? Milline on kooli sümboolika ja millest see tuleneb? Millised on olulisemad traditsioonid ja sündmused selles koolis? 

5. Vestlusel ole Sina ise! Ära proovi olla keegi teine või vastata nii nagu sa arvad, et oleks õige. See paistab välja ja ei mõju hästi. Kooli esindajate jaoks oled sa puhas leht, neil ei ole sinu osas mingit eelarvamust või ettekujutust. Sinu võimalus on see luua! Ära alahinda ennast. Too esile enda tugevused, huvid, oskused ja kogemused. Räägi, mida sa teinud oled  kus võistlustel või olümpiaadidel käinud, kuidas koolisisestesse tegevustesse panustanud, millistes huviringides osalenud, jne. Kool, kuhu sisse soovid astuda, tahab näha sinu aktiivsust ja seda mida sinul neile pakkuda on? Räägi endast maksimaalselt hästi ja ole iseenda kõige parem versioon.

6. Lõplik koolivalik tee südame mitte sõprade järgi. Oluline on lähtuda sellest, mis sulle praegusel hetkel enim huvi pakub. Sõbrad jäävad alles ka siis, kui nad käivad teises koolis. 

Töötukassa karjäärinõustaja Lemme-Getter Bogatkin räägib, et muutused tööturul näitavad päris selgelt, et mõned töökohad on hakanud kaduma, samas vajatakse teistsuguste oskustega inimesi. Uute oskuste omandamine ja täiendamine tagavad selle, et ühel hetkel ei seisa inimene olukorra ees, kus tal polegi eriti tööalaseid valikuid.

Karjäärinõustaja julgustab inimesi proovima. Kuid et proovid ei jääks ainult proovideks, selleks on tal kaheksa soovitust, mida järgides on ka täiskasvanuna uuesti õppima minemine suurema tõenäosusega edukas ja meeldiv.

Ole julge ja mõtle suurelt
Kujuta vaimusilmas end soovitud eriala lõpuaktusel ja analüüsi, millised ametikohad avab õppimine sulle tulevikus.

Küsi ära kõik oma küsimused juba enne õppima asumist

Räägi oma tuttavatega, kes on Sind huvitavat eriala õppinud ning töötavad samas vallas ning räägi ka kooli õppeosakonnaga, nõnda saad vastused oma küsimustele. Osale eriala avatud uste päeval.

Planeeri õppimise koormust ja arvesta oma töö- ja pereeluga

Püüa leida igasse nädalasse konkreetsed ajad, millal tegeled õppimisega. Kas selline ajakava on realistlik? Mida arvab sellest abikaasa? Uuri ka hajutatud õppekoormuse võimalusi.

Räägi õppimise teemal oma tööandjaga, rääkige läbi tööandja ootused ja vajadused

Kas ja millisel määral on Sinu ametikoht asendatav? Kas ettevõte toetab sinu õppima asumist? Millist töökoormust sinult tegelikult oodatakse?

Usu väikestesse algustesse

Ära ole enda suhtes liiga kriitiline. Uue õppimisharjumise kujundamine ning erialasse süvenemine võtab aega.

Ära võrdle end teistega
Sina oled sina! Alati on keegi parem ning alati ka halvem nii võimekuselt kui saavutustelt, tegelikkuses loeb vaid see, kuidas Sina liigud ja arened.

Tee vigu kiirelt!

Küsimus pole selles kas, vaid millal tulevad vead õppima asudes, seda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegelik küsimus on selles, kas oskame oma vigade ning vajaduste põhjal teha õigeid järeldusi.

Kohtu karjäärinõustajaga

Nõustamisele võib minna ka siis kui esialgu on peas vaid uitmõte õppima minna. Nõustajad on kursis nii erialadega kui ka aitavad mõelda, milline valik on Sinu jaoks kõige sobivam."Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust," lisas Bogatkin.

Loe lisaks Tööta ja Õpi 

Minu loos mängivad rolli mõned kokkulangevused ja parasjagu head õnne on mul ka olnud. Oma „hotellipisiku“ sain teismelise eas kui käisin suvel abiks ühes vanalinna hotellis. Sain aru, et mulle meeldib olla inimeste keskel, nendega suhelda. Sain praktiseerida võõrkeeli (Triin suhtleb nii inglise kui prantsuse keeles) ja läbi vahetu suhtlemise turistidega tundsin kuidas ka minu maailm avardub. Tundsin ennast väga olulisena – mina sain rääkida külalistele meie riigi ja linna lugu ja oma teadmiste ja oskustega aidata nende kogemust Tallinnast ja Eestist vormida. Mõtlesin juba toona, et selline töö võiks mulle sobida!

Lõpetasid Prantsuse Lütseumi, aga hotellikooli ei läinudki?

Ütleme nii, et ühiskondlik ja perekondlik surve ei lubanud alla ülikooli midagi vaadata. Loogiline oli minna edasi Tallinna Ülikooli prantsuse filoloogiat õppima. Pidasin vastu kaks aastat. Hotellis olen kui oma loomupärases keskkonnas. Teenindustöö on oma olemuselt väga „laetud“ – päeva jooksul on erinevad inimesed, situatsioonid, väiksemad ja suuremad väljakutsed. Õpid prioriteete seadma ja sageli uuesti ümber seadma. Kuna külalised vahetuvad igapäevaselt, ei ole ükski päev päris sama, mis eelmine. Teatud inimtüübile on see meelepärane, põnevaid väljakutseid esitav ja paneb silma särama. Mõne teise jaoks on see ilmselt närtsitav ja raske. Mul vedas, et ma juba väga noorena seda tööd „nuusutada“ sain ja tegelikult ka äratundmisele jõudsin, et see on minu jaoks nauditav ja põnev üheaegselt.

Teenindaja töös on ka keerulisi momente. Räägiksid neist?  

Ma ise olen vaid hotelli- ja restoranisektoris teeninduses tegutsenud ja mulle vahel tundub, et meil on siin nagu mingi oma klubi, väikse kiiksuga inimesed. Meile meeldib teiste eest hoolitseda. Natuke nagu, et tahaks teha inimestele head ja arstiks õppida, aga saad aru, et päriselt arsti sinust ei saa. Me ei päästa elusid, aga sageli päästame päevi! Kehvas tujus või tüli noriv klient on heale teenindajale nagu üks keskmise keerukam ristsõna. Lahendamine nõuab keskendumist, kuid kui lahendus käes, siis on emotsioon ka laes. Eks kindlasti on ka keerulisemaid hetki ja alati ei olegi head lahendust, aga need õppetunnid, mis on kriitilisemad, on ka kõige kaalukamad, kas pole? Võin siiski lubada, et heal teenindajal on vahetuse lõpus jalad ehk ringi sebimisest väsinud, kuid energia on laes ja emotsionaalselt väsimust ei tunta.

Ütle mulle kolm põhjust miks sa arvad, et tubli noor inimene võiks üldse hotelli tööle tulla? Eriti praegusel ajal?

Kui ausalt öelda, siis ma ei tea teist alternatiivi, kuhu võetakse tööle kogemusteta ja väljaõppeta noori inimesi ja kus läbi töökogemuse õpib nii palju!  Lühikese aja jooksul näeme sageli väga suuri arenguid – tuleb julgus, suhtlemisoskused, viisakus, meeskonnatöö, probleemide lahendamise oskus ja ka võõrkeelte praktika.

Selline kogemus annab noortele tohutut enesekindlust ja on tegelikult väga heaks baasiks ükskõik mis elualal edasi tegutsedes. Kui uurida tippjuhtide käest, kus oli nende esimene töökogemus ja mida nad sellest õppisid, siis väga sageli tuuakse esile just meie valdkonda. Me oleme nagu tippjuhtide kasvulava!

Kolmandaks – hotellides on tulemas põnevad ajad. Pandeemia ajal kaotasime paraku tuhandeid töötajaid. Nüüd värbame inimesi jõuliselt juurde, aga see tähendab, et meil on ka kiired karjäärivõimalused ambitsioonikamatele. Lähiaastatel kasvab välja uus põlvkond, kes hakkab juhtima uutmoodi külalislahkuse teenust. Ei raatsiks seda vaid kõrvalt vaadata!

Kõige lõpuks - mis võiks olla sinu soovitus 20-aastasele iseendale?

Ära lase end heidutada ega mõjutada teiste inimeste arvamustest, veel enam emotsioonidest. Sind ei tee õnnelikuks ega ka õnnetuks ei diplom ega ametikoht vaid see, millega sa oma päevi tegelikult sisustad. Leia see, mida naudid ja mis sulle meeldib! Ja maga rohkem! Siis oled ise õnnelikum ja tasakaalukam.

Me ei tunne just paljusid tippkokki nime- ja nägupidi. Teame telekast Gordon Ramsayt, kes köögis kokkade peale karjub ja sellega tohutu edu on saavutanud. Mis toimub kokkade maailmas tegelikult?

Jah, Ramsay on endast ilmselt teadlikult just sellise kaubamärgi kujundanud. Reaalsuses on köögis pigem väga muhe õhkkond ja toetav koostöö, mis aeg-ajalt keerukamaid väljakutseid pakub - nt suuremate sündmuste toitlustamine. Kui töötad inimestega külg-külje kõrval ühise eesmärgi nimel, siis avastad ühel päeval, et kolleegidest on saanud su head sõbrad. Pingelistes olukordades on üksteisega arvestamine väga oluline ja no eks köögis tuleb ikka seiklusi ette. Seiklused sõpradega on midagi muud kui seiklused inimestega, kes sind kardavad.

Millest sõltub koka edu, tema areng?

Kokkade maailm võib väga huvitavaks kujuneda kui ka ise endale väljakutseid ja eesmärke seada. Olin koolis ilmselt üks tublimatest ja seega sain ka praktikale tipprestorani, Egoisti. Sealt sai kõik alguse. Minu suurimaks õpetajaks ja partneriks on olnud Andrei Šmakov (Andrei on hetkel Moskva restorani Savva peakokk, Savvale omistati just Michelini täht ja seega on Andrei teine Eestist pärit peakokk, kes selle kõrge tunnustuse on pälvinud). Andrei on nagu raamat, mida hakkasin kohe suure põnevusega lugema, kuid mida ta samal ajal kogu aeg täiustab. Lõputu õppimise protsess ja igav ei ole hetkekski. Ta mõjub nii, et tahad ise ka parem olla. Vist igal elualal sõltub palju sellest, kes on sinu õpetajad, kelle juures oma karjääri alustad. Tahan ka ise olla selline, kes tekitab soovi rohkem teha ja õppida. Ma ei taha oma aega raisata, kui minu juurde tuleb kokk, kelle esimene küsimus on: mis kellani ma pean olema? Minu vastus on ühemõtteline: sa ei peagi siin olema. Võid jääda, kui sa tahad siin olla.

Räägi kokkade maailmameistrivõistlustest?

Nagu spordiski, on ka siin korralik ettevalmistus, treenerid, meeskond. Võistlus ise on väga mastaapne – sa võistled kõrvuti maailma tippudega, legendidega. See arendab tohutult ja annab võimsa emotsiooni. Väga soovitan seda kogemust, avardab silmaringi ja tutvusringkonda (Dmitri esindas Eestit Bocuse d’Or kokkade maailmameistrivõistlustel 2015).

Pikad päevad köögis kuuma pliidi ääres, kas see on ikka hea töö?

No kui keegi seda niimoodi võtab, siis võibolla ta ei ole õige ameti peal. Kui töö on vaev, päevad venivad pikaks ja üldse ei meeldi – lõpeta ära! Proovi midagi muud! Arvan, et iga inimene väärib tööd, mis pakub naudingut. Vastasel juhul tekitab töö stressi, mida ei suuda mingi palganumbriga kinni maksta. Kui midagi teha, siis juba hästi ja nii, et ise protsessi naudid. Ma isegi ei ütle hommikul, et lähen tööle. Koka amet ei ole töö, see on rohkem elustiil ja seda ei muuda niisama.

Kui sa enda 20-aastasele minale saaksid mingit nõu anda, mis see oleks?

Nõuannetel poleks tegelikult mingit mõtet, 20-aastaselt ei kuulaks ma enda õpetussõnu ja ikka tahaks kõik omal nahal järgi proovida.

Dmitri võistlused:

2013 – AASTA KOKK III koht

2014 – BOCUSE Dór EUROPE Sweden - 8 koht (commis chef)

2014 – AASTA KOKK I koht

2014 -  Baltic Culinary Star Cup (Saint Petersburg, Russia)– I koht ja Grand Prix

2015 – BOCUSE Dór WORLD France - 14 koht (commis chef)

2015 - BOCUSE Dór EESTI eelvoor - II koht (kandidaat)

Töötanud sous chefina restoranides Ribe, Cru, ja peakokana restoranides Savva (Moskva), Tar-Tar, Love Mussels. Hetkel alustab peakokana tööd Ruhe restoranis.