Jaak Tomberg

HIC SVNT SPECULATIONES. Ulmekirjandusega spekulatiivses tegelikkuses

Ulmekirjandus, mille keskseks loomemeetodiks on spekulatsioon, on tegelenud kujutluslikul tasandil avastamata aegruumiliste äärealade ohtude ja võimalustega. Ulme on alati „kaubelnud futuuridega“ – lähtunud meile teadaoleva maailma tunnetuslikust hetkeseisust ning spekuleerinud selle põhjal aegruumilise võimalikkusega, mananud esile mõne tulevase, paralleelse või alternatiivse asjade seisu ja pakkunud olemasolevale tegelikkusele sedakaudu rikastavat kõrvaltpilku. Kuid praeguses tehniliselt küllastunud, pidevalt teisenevas ja üha intensiivistuvas maailmas, mille tunnetuslikke allhoovuseid kujundavad kõrge riskiga spekulatiivne majandus, algoritmiline valitsemine, kauplemine ja maitsekujundus, keelemudelid ja süvavõltsingud, tõejärgne poliitika ja alternatiivsed faktid, avalikkuse virtuaalne killustumine ja mullistumine, oletuslik meediaretoorika ning kõigel sellel põhinev üldine ennustamatus ja pidev pretsedenditu muutus, on igapäevaelu ise omandanud sügavalt spekulatiivse mõõtme, mis varem kuulus pigem ulmekirjanduse pärusmaale. Üha enam tundub, et spekulatsioon pole enam mitte niivõrd äärealade kaardistamise tööriist, vaid ühiskondlikku tegelikkust käivitav keskne mehhanism, mis on selle tegelikkuse enese muutnud alalist kaardistamist tarvitsevaks territooriumiks, lakkamatute oletuste pagevaks objektiks. Millised ohud ja võimalused avanevad sellises olukorras ulmekirjanduslikule kartograafile – ning humanitaarile, kes tema loomingut uurib?

Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli nüüdiskirjanduse kaasprofessor, kelle peamiseks uurimisalaks on kirjanduse filosoofia ja poeetika, ulmekirjandus ja utopistika. Ta on avaldanud kolm teadusmonograafiat: “Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) keskendub tulevikukirjutuse poeetikale, “Kirjanduse lepitav otstarve” (2011) väljamõeldise toimele võimalikkuse ja paratamatuse pingeväljas ning “Kuidas täita soovi” (2023) utoopilise kujutlusvõime s(t)aatusele tehniliselt küllastunud kultuuriruumis, mida iseloomustab realismi ja teadusulme kummastav ühtelangemine. Lisaks teadustööle on Tomberg kirjutanud hulgaliselt kirjandus- ja kultuurikriitikat, korraldanud hulgaliselt kirjandusüritusi, toimetanud eksperimentaalset avangardajakirja VIHIK, tõlkinud ilukirjandust ja kirjutanud näidendeid. Ta on saanud Science Fiction Research Associationi aastaauhinna parima erialase teadusartikli eest (2014) ning Sirbi aastapreemia (2009) ja Tartu Kultuurikandja aunimetuse (2017) kirjandus- ja kultuurikriitika eest.